Vandemehed on USA kohtusüsteemis elanike seast juhuslikult valitud inimesed, kes peavad otsustama, kas kohtualune on süüdi või mitte. Ühehäälne süüdimõistev otsus võib tähendada surmanuhtlust.

"See lugu kirjeldab seda, kuidas esialgu on inimesed täiesti veendunud, et inimene on süüdi, ja kuidas kahe tunni jooksul teatud põhjustel – kas kellegi veenmisoskusest, tähelepanelikkusest detailide uurimisel või väsimusest, tüdimusest, näljast – otsus muutub kardinaalselt, ja kõigil kaheteistkümnel," selgitas "Aktuaalsele kaamerale" lavastaja Hendrik Toompere.

Ehkki Eestis vandemeeste süsteemi pole, tekitab lavastus äratundmishetki just siin ja praegu – kas või mõeldes sellele, milliseid vahendeid kasutatakse valimisdebattides või kommentaariumides.

"Lasteaiast raugaeani on need situatsioonid, kus sa oled võib-olla teistsugusel seisukohal, ja millel need seisukohad põhinevad? Kas faktil või fantaasial? Kas sa lähed kaasa massiga? Kas sa teed kellelegi kanakarjakat? Kas see on sinu veendumus, et sa rohkem ei viitsi süveneda, ei jaksa, sa pead millegi muuga tegelema, mõtled millelegi muule, et kuidas me kellegi üle kohut mõistame, kedagi tühistame," kirjeldas näitleja Harriet Toompere.

"Ma ei suudaks hääletada süüdi poolt. Mina ei suuda inimest tappa, minu pärast elagu ja ma tean, et argument on see, et annad noa kätte ja ta läheb tapab järgmise, et oledki siuke inimene. Aga mina ei suudaks öelda "süüdi", jah. Küll aga mu tegelane," tunnistas näitleja Christopher Rajaveer.

Näidendi on tõlkinud Anu Lamp, lavastuskunstnik on Ervin Õunapuu.