Järvakandist pärit klaasikoguja Madis Eelmaa pühendab klaasimuuseumis avatud karahvininäituse oma isale Kaarel Eelmaale, kes töötas sealses klaasitehases ning kelle kogutud mälestused ja esemed panid aluse Järvakandi klaasimuuseumile.

Madis Eelmaa huvi karahvinide vastu pärinebki isakodust, kus oli kasutusel vanaisa Mihklile kingitud metallpanustega karahvin. "Seda ma vaatasin väiksest peast kogu aeg ema puhvetist," meenutas kollektsionäär. "Lõpuks see kingitigi mulle ja hiljem hakkasin neid juurde muretsema."

Eelmaa sõnas, et kuna karahvini oluline osa on kange alkoholi lendumist takistav kork, võib arvata, et selle leiutasid ja võtsid kasutusele apteekrid 1600. aastatel.

Näitusel väljas olevad 159 karahvini on mees kaasa toodud reisidelt või ostnud oksjonitelt. Samuti on karahvine toodetud ka Eestis.

"1937. aastal hakkas ka Lorup tootma meie kodumaist, aga tema ei jõudnudki kõrgele, sest 1940. aastatel pandi kõik kinni," rääkis Eelmaa.

Madis Eelmaa kogus on 300 karahvini. "Need karahvinid on kõik enamus ajalugu, selliseid enam ei tehta," märkis ta.

"Ma ei kujuta ette seda hinda, mis tänapäeval tuleks töölistele või kunstnikele maksta. See on tohutu aeg, mida graveerimine, valamine ja korkide puurimine võtab," sõnas Eelmaa.

Karahvininäitust saab Järvakandis vaadata aasta lõpuni.