Lattik lausus, et taaskohtumine Niguliste kiriku 1980. aastatel ehitatud oreliga on talle oluline, sest just sellel insturmendil on ta muusikuna üles kasvanud – alguses noore kuulajana, seejärel konservatoorimi üliõpilasena ning hiljem juba küpse organistina mängides. Kontserdi kavva on ta lülitanud erinevates stiilides prantsuse orelimuusikat.

23. märtsil Niguliste orelil kõlav kava on läbilõige prantsuse heliloojate orelile kirjutatud muusikast. Kontserdil kõlab Alexandre Pierre-François Boëly, Maurice Gustave Duruflé, Henri Constant Gabriel Pierné, Guy Ropartz, Louis Vierne ja César-Auguste Francki 19. ja 20. sajandil kirjutatud looming.

"Tunnen, et see on helikeel, mis mind kõnetab ja mida oskan edasi anda," kommenteeris Lattik. Viimati esines Lattik Niguliste kiriku orelil 2019. aastal, millele järgnesid koroonakeelud ning Nigulise muuseumi restaureerimistööd.

"Alexandre Pierre-François Boëly oli üks esimesi, kes enda jaoks Bachi muusika avastas. Ta ei hakanud päris kopeerima, aga ta leidis tänu Bachile oma helikeele ja idee, kuhu võiks prantsuse muusika edasi minna," rääkis Lattik ühes heliloojast, kelle kirjutatud muusika kontserdil kõlab.

"Ta hakkas kirjutama tolle aja kohta tõsist muusikat. Ja muideks jäi ta seetõttu oma töökohast ilma," vahendas Lattik, lisades, et Boëly hakkas kasutama musitseerides prantsuse pedaali asemel saksa pedaali.