Arvutiteaduse mõistes ei ole tehisintellekt midagi uut – see läheb tagasi umbes 50 aastat ja selle areng on käinud lainetena. Tehisintellekti kuldaeg oli 1970-ndatel, siis uuesti 1990-ndatel ja jäi seisma peamiselt seetõttu, et tol ajal ei olnud võimalik salvestada nii suurt hulka andmeid.

"Neid kutsutakse tehisintellekti talvedeks, kus oli teada, et tehisintellekti algoritmid on olemas, aga nendega polnud suurt peale hakata," sõnas Jervan.  

Viimasel ajal on arvutusvõimsus ja võimekus andmeid talletada väga kiiresti kasvanud ning tehisintellekt jõudnud paljudesse eluvaldkondadesse.

"Tehisintellekt ei ole mingi ühesugune mudel, vaid me võime seda kohata valvekaamerates, veebiteenustes, kui tellime endale takso, siis selle takso leiab arvatavasti tehisintellektil töötav algoritm, ütles IT-teadlane.

"Vahel on ta väikene, tegeleb pildilt mingi teksti välja lugemise või numbrituvastusega, vahel on ta keerulisem, nagu näiteks algoritm, mis tegeleb sõidujagamisega. Vahel võib see tehisintellekt olla ka väga suur," lisas ta

Viimasel ajal ongi palju tähelepanu saanud väga suure tehisintellekti mudelid, mis ilmutavad mõneti juba inimesele omast intelligentsust. Jervani sõnul näeme mõnes mõttes kiiremaid arenguid kui suudame praegu mõista ja vahel ka selgitada. "Tehisintellekt on kõikjal meie ümber ja siin pole kindlasti see teema, et me tahame, et kogu tehisintellekti areng peaks seisma jääma," lausus ta.

Inimese aju on kordades keerulisem

Tehisintellekt päris inimese mõistust veel asendada ei suuda. "Inimese ajuni on tänasest päevast veel väga pikk maa minna," ütles Jervan. On iseasi, kui palju arendusi ja panust nii teoreetilise kui ka rakenduslikkuse poole pealt tehisintellekt vajab. "Me näeme kindlasti üksikuid aspekte, kus ta on inimesega võrreldav, näiteks mingite tekstide koostamisel on tulemus väga hea," lausus ta.

Tehisintellekti arengu taga on Jervani hinnangul inimlik uudishimu, mis on osa innovatsioonist, teadusest ja arendusest.

"Ka praeguste suurte mudelite taga on maailma suurfirmad, kes on pannud sinna palju innovatsiooni, raha ja võimekust. Me tahame näha, et me suudame seda teha. Sealt tekib ka ettevõtetevaheline võidujooks, et kes suudab võimsamaid mudeleid arendada ja selle tõttu neis arengutes eesrinnas olla," rääkis ta.

50 aastat tagasi, kui tehisintellekti alles arendama hakati, sai selle põhifunktsiooniks andmete pealt järelduste tegemine.

"Sealt tuleb see klassikaline arusaam, et tegemist on tehisintellektiga – keegi, antud juhul arvuti või arvutiprogramm, teeb mingeid otsuseid talle antud andmete põhjal. Täna oleme välja jõudnud sinna, et neid andmeid, mille põhjal otsuseid tehakse, on võimalik sellele tehisintellektile anda väga suures koguses ja need otsused, mida ta teeb, võivad olla väga keerulised," rääkis Jervan.

Eelmise aasta sügisel jõudis veebis kõigi kasutajateni vestlusrobot ChatGPT, mis vestleb kohati vägagi sarnaselt inimesele ja mille tulemist on võrreldud lausa Gutenbergi trükipressi leiutamisega. Tegelikult on tegemist umbes kaks aastat tagasi välja tulnud suure keelemudeli GPT 3 edasiarendusega. Jervan ütles, et ChatGPT eduks on selle kõigile lihtsasti kättesaadavaks tegemine.

"Seda võib igaüks oma arvutis kasutada ja tal on väga tore dialoogiliides, nii et iga inimene saab minna ja küsida talt küsimusi. See tekitas efekti, et ta oli kõigile väga lihtsalt kättesaadav. Sellest tekkis teadmine, et meil on selline tööriist nüüd olemas. Loomulikult oli ta siis väga huvitav ja kuna ta oli tööriist, mis ei vajanud suuremaid arvutiteadmisi, jõudis see teema ka avalikku teadmisse," sõnas Jervan.

Areng toimub edasi ja alles mõned nädalad tagasi tuli välja GPT 4, mis on veelgi suurem keelemudel. Suurem mudel tähendab, et selles on rohkem parameetreid ehk otsustuskohti, mida mudel teha oskab.

"Väga meelevaldse võrdlusena – see on nagu inimese aju, kus on teatud mehhanismid, kuidas me teeme otsuseid. Ajus toimuvad teatud lülitused ja need on tegelikult samad, mis on selle mudeli parameetrid," sõnas Jervan.

GPT 4. on suurusjärgus üks triljon erinevat parameetrit ehk otsustuskohta, mis teebki Jervani sõnul mudeli suureks ja keeruliseks ning annab sellele ühelt poolt intelligentsuse ja teisalt andmed, mille pealt treenida ja õppida.

"Seal hakkab mängima rolli tänapäeva arvutivõimekus, sest meil on võimekus väga suuri hulki andmeid talletada, transportida, analüüsida ja selle pealt seda algoritmi treida keerulisemaks," ütles IT-teadlane.

Jervani hinnangul hakkame alles nägema palju keerulisemaid arenguid, kuid samas on praegune juba arvutiteaduse kontekstis märgilise tähendusega.

"Esimest korda hakkab tehisintellekt inimesele järele jõudma. See pole kindlasti üleüldine mõistus, nagu inimesed seda suudavad omada, aga väga spetsiifilistes osades näeme neid esimesi samme. Kui tehisintellekti arendamisega edasi lähme, hakkamegi jõudma lähemale sellele, kus arvuti hakkab omama inimesele sarnaseid omadusi," sõnas ta.

Tehisintellekt pole piisavalt läbipaistev

Kogu info, mis on internetis saadaval ja mille ChatGPT on üles leidnud, on tehisintellekt Jervani sõnul ka läbi lugenud. Küsimus on aga selle, kuidas mudeleid treenitakse ja neile andmeid kättesaadavaks tehakse.

"Mis puudutab isiklikke meile ja dokumente, loomulikult on ettevõtetel seaduslikud piirid, millest nad üle ei saa minna. On ka eetilised piirid, kust nad ei tohiks üle minna. Kui küsida, millised andmed nad on läbi lugenud, siis ega me väga kindlalt neid vastuseid täna ei tea," tõdes Jervan.

Sellega seoses on näiteks Itaalias ChatGPT kasutamine üldse keelatud. "See pole see, et need andmed lekivad kuskile, kuid esmalt tahetakse aru saada, kuidas see mudel töötab. Suur vahe on Euroopas ja Ameerikas – Euroopas on väga selgelt andmekaitse direktiivid, meie isiklikud andmed on väga kaitstud, erinevalt Ameerikast, kus suhtumine on palju liberaalsem."

Ajendatuna ChatGPT pööraselt kiirest arengust ja murest, et masinad võivad selle käigus inimese kontrolli alt väljuda, koostati Tulevikuelu Instituudi (Future of Life Institute) algatusel märtsi lõpus pöördumine, milles soovitatakse ülivõimsa tehisaru arendus kuueks kuuks pausile panna. Instituudi nõukogus on ka omaaegne Skype'i asutaja Jaan Tallinn, kes koos Jervaniga kirjale alla kirjutas.

"Peame olema selged selles, et kiri ei kutsunud üles mitte tehisintellekti arengut peatama, vaid selle mõte oli juhtida tähelepanu nendele väga suurtele AI-mudelitele ja sellele võidujooksule, mis praegu ettevõtete vahel nende mudelite arendamisel toimub," selgitas ta.

"Ennekõike tahame tõmmata tähelepanu sellele, et peaksime mõtlema ka nende mudelite arendamisega kaasas käivatele mõjudele ehk kui mõni tahab öelda, siis ka ohtudele, aga ennekõike peaksime täpsemalt aru saama, mis on karu kõhus, enne kui me selle karu lahti laseme," rõhutas Jervan.

IT-teadlase sõnul on küsitav mudelite läbipaistvus ja selgitatavus, aga ka turvalisus, et mudelid ei saaks olema mõjutatud. "Näiteks hiljutine Microsofti uuring GPT 4 kohta tõi välja, et see mudel võimendab mõneti ühiskonnas olevat polariseerumist," märkis ta.

"Kõige lihtsam näide, mis AI maailmas on tuntud temaatika, on see, kuidas käsitleda soorolle. Kui maailmas keskeltläbi 80–85 protsenti lapsehoidjatest on naisterahvad, siis GPT 4 puhul olid 99 protsenti vastustest, mis puudutasid lapsehoidjaid, seostatud naisterahvastega," tõi Jervan näite.

Ta rõhutas, et selliseid kõrvalekaldeid tegelikkusest hakkab mudelitest ilmnema. Kuigi sellele on suunatud palju teadustööd, ei ole nende protsesside üle head kontrolli.  

Tehisintellekt tulevikus

Kui tehisintellekti arenguga väga kaugesse tulevikku minna, võime Jervani sõnul näha seal sarnast temaatikat tuumarelvade loomise ja reguleerimisega.

"Kui me lähme tagasi tuumarelvade ja tuumatehnoloogia algusaegadesse, siis ennekõike seda teemat vedas sõjandus, see oli rahvusriikide vaheline võidujooks ja võidab see, kes esimesena saab pommi valmis või kellel see suurem on," ütles Jervan.

Tänasel päeval näeme tema sõnul tehisintellekti valdkonnas ettevõtete vahel sarnast võidujooksu: kes suudab teha kõige suurema ja keerukama tehisintellekti.

"Tihti oleme silmaklappidega, jookseme ainult edasi ja tahame saada järjekordset uuemat ja suuremat asja. Selle käigus unustatakse kõrvalohud," sõnas Jervan, kuid rõhutas, et kui tehisintellekti suunata õigetesse kanalitesse ja teha seda mõistlikult, võib sellel olla väga suur kasu inimkonnale.

Üks ohukoht võib olla suurte andmemonopolide tekkimine ehk üksikud firmad võivad saada kontrolli väga suurte andmehulkade üle, suutes selle pealt enda mudeleid kiiresti arendada.

On välja toodud, et kõige rohkem ohustab uus tehnoloogia loomingulisi töötajaid. Jervan ütles, et tehisintellekti areng toob kindlasti ühiskonnas mingi transformatsiooni.

"Selle kohta on toodud ajaloos võrdlus, et kuskil 100+ aastat tagasi tuli meile fotograafia. Esimese hooga kuulutati, et see on maalikunsti lõpp, kuid tuli välja, et Rembrandti hind sellest väiksemaks ei muutunud, tegelikult pigem kõrgemaks. Eks siin on samamoodi," sõnas ta.

Kui kümmekond aastat tagasi hakkasid Venemaa trollivabrikud sotsiaalmeediat ummistama väärinfoga, siis nüüd on tehisintellekti näol seda võimalik teha oluliselt kiiremini ja oluliselt suurema koguse infoga.

"Selle negatiivne mõju on see, et kuna tehisintellekti mudelid õpivad olemasolevast informatsioonist, siis nad õpivad ära ka väärinfo, tegemata vahet, kas tegemist on korrektse või väärinfoga. Ehk kui sa genereerid väga suures koguses väärinformatsiooni, hakkab see paratamatult mõjutama ka tehisintellekti otsuseid, sest see lähtub talle kätte sattuvast informatsioonist," nentis Jervan.

Õppeprotsessis peab Jervan tehisintellekti heaks täienduseks, mis siiski ei suuda asendada klassikalist õppetööd.

"Võtame lihtsa näite – Eesti, hajaasustus, õpilased käivad 20 kilomeetri kauguselt kooli ja seda tehakse iga päev selleks, et õpetajaga kokku saada. Võib-olla tehisintellektiga saab see õpilane mõned päevad kodus ise dialoogi pidada ja seejärel kohtub näiteks kord nädalas õpetajaga koolimajas, kus veendutakse, mida laps õppinud on ja ta saab kätte oma sotsiaalse poole. Selle tark kasutamine võib tuua väga suuri mõjusid," sõnas IT-teadlane.

Jervan, olles Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonna dekaan, peab tehisintellekti ja ChatGPT olemasolu positiivseks.

"Kui keegi on mures, sest tudengid kasutavad seda kodutööde tegemiseks, siis ma ütlen selle kohta, et tudengitele on antud valed ülesanded. ChatGPT peaks olema üks allikas, mida ta kasutab töö tegemiseks, aga me peaksime hindama hoopis midagi muud, mitte seda, kuidas ta kirjutab oma tekste valmis," rääkis Jervan ja tõdes, et nagu iga uue asjaga, peame ka tehisintellektiga kohanema.  

Tehisintellekt ja kogu arvutitehnika on muutumas üheks kõige suuremaks energiatarbijaks maailmas, ütles Jervan. Kui täna on see küll mõned protsendid maailma tarbimisest, siis lähima kümne aasta jooksul võib see kerkida kuni 20 protsendini maailma energiatarbest. Tehisintellekt on väga energiamahukas, sest treenimisprotsessis antakse sellele suures koguses andmeid, mis tuleb läbi töötada.

"Kui võtame paari aasta taguse GPT 3, siis selle mudeli treenimiseks kulus ca kümme miljonit dollarit ja selle sees on elektrienergia. Umbes kahe megavatine arvuti pidi töötama umbes aasta aega selleks, et ära õppida need andmed, mis talle anti. Praegu räägitakse mudelitest, mille treenimine on kümneid miljoneid, sadu miljoneid ja jõutakse juba miljardite dollariteni mudelite treenimisel," lausus Jervan.

Samas on IT-teadlase sõnul võimalik tehisintellekti abil vähendada neid tegevusi, mille tõttu meie energiatarbimine on niigi liiga suur.

On ka neid, kelle sõnul on tehisintellekti probleemidega juba liialt hilja tegeleda. Jervan ütles, et enam pole võimalik stepslit seinast välja tõmmata, sest arengud toimuvad paralleelselt nii suurfirmades kui ka riiklikel tasanditel.

"Ma arvan, et selle kirja üks mõju on see, et sel teemal on hakatud rääkima ja toimuvad mingid pidurdused, mille käigus on aega neid teemasid läbi rääkida ja mõtestada," sõnas Jervan.

Jervani sõnul mõtlevad mõned inimesed päris tõsiselt ka nn musti stsenaariumeid, mis IT-teadlase sõnul kuuluvad pigem sci-fi maailma.

"Kui tehisintellekt arendab end teatud keerukuseni, siis üks võimalik stsenaarium on, et tema põhieesmärk on jääda ellu nagu igal organismil. Me näeme seda viirustega, muude asjadega. Kui näed endal vastutöötajaid, siis hakkad töötama selle nimel, et neid elimineerida," sõnas ta.

"Kui me lähme sellisesse väga kaugesse vaatesse, siis üks võimalik arengustsenaarium – praegu tõesti fantaseerime – on see, et tehisintellekt jõuab sellisele kognitiivsustasemele, kus ta proovib hakata elimineerima neid, kes töötavad talle vastu ja inimene võib olla üks neist organismidest."

Milline võiks välja näha ühiskond saja aasta pärast, kus inimene elab potentsiaalselt koos hea ja tugeva, otsuseid tegeva tehisintellektiga, jääb Jervani arvates nuputada sotsiaalteadlastele, sest see on seotud ühiskonna protsessidega.

Tehnikaülikoolis on Jervani ja teiste arvutiteadlaste põhieesmärk tegeleda tehisintellekti selgitatavuse ja usaldatavusega.

"Tehnikaülikoolis oleme võtnud eesmärgiks luua tehisintellekti või tehisintellekti meetodit, mida me saaks usaldada ja oleks turvaline ehk see tehisintellekt, mis näiteks ka Eesti riigi puhul on kättesaadav, et see oleks turvaline kõigile Eesti elanikele," sõnas Jervan.

Kultuurisoovitus. "Mina soovitan kõigil teatrisse minna. Teater on see koht, kus saab end täielikult välja lülitada ja kui saal on pime ja näed, mis lava peal toimub, siis kõik teised mõtted, kaasa arvatud tehisintellektist, lähevad peast minema," ütles Jervan.