Urmas Vadi: luuletajana oli Alliksaar omal ajal teiste silmis sama hästi kui töötu
Sel laupäeval on luuletaja Artur Alliksaare 100. sünniaastapäev. Urmas
Vadiga, kes toob laupäeval Sadamateatris lavale Alliksaarest kõneleva
lavastuse "Sada grammi taevasina", sõnas, et kuigi Alliksaare jaoks oli luuletamise kõrval kõik muu kõrvaline, siis teiste jaoks oli ta luuletajana sama hästi kui töötu.
"Kui mõned kirjanikud on sellised, kellel – ükskõik, kus nad elavad või on, siis Alliksaar on väga selgelt Tartu kirjanik. Ta on oma kanna siin maha pannud. Umbes nagu Contra. Ta võib elada 10 aastat juba Tallinnas, aga kõik teavad, et ta on Urvastes ja veab posti ning luuletab kuskil bussis," rääkis Vadi. "Alliksaar on ka selline Tartu-keskne tüüp."
Raudtee on ka Alliksaare loos olulisel kohal, märkis Vadi. "Tänu sellele, et ta töötas raudteel, siis sai ta ka palju sõita. Sellest on ka legendid, kuidas ta on käinud Saksamaal ja kuskil Viinis jne. Kas see päriselt tõsi on, tema puhul sellest kunagi ei tea."
"Kui seda tükki vaatama tulla, siis võib tunduda, et kas tõesti Arturil võis selline elu olla. Kui ma nüüd lugesin, siis mõtlesin, et Urmasel on fantaasia ikka tohutult lennanud, et väga lahe, nii absurdseid asju ei suudaks ise ette kujutadagi. Aga elulooraamatuid lugedes saad aru, et sealt on kõik ikkagi alguse saanud," rääkis lavastuse "Sada grammi taevasina" näitleja Veiko Porkanen.
Alliksaare isa oli samuti raudteel rööpaseadja ja nende peres tohutut luulelisust ja kirjanduslikkust ei olnud.
"Ta isa ka ei arvanud, et luuletaja mingisugune töö on. Eks luuletamise tööga ongi selline asi, et ... Alliksaar oli n-ö päevavaras või töötu. Praegu võivad kõik töötud olla, vahet ei ole – võtad end töötukassas arvele ja ongi hästi – ja siis vahepeal leiad tööd, aga kellegi asi ei ole. Toona nõukogude võimu alguses, 50ndatel see oli ikkagi kuritegu, kui sa ei töötanud," kirjeldas ta.
"See oli midagi ennekuulmatut. Aga Alliksaar oli ikkagi poeet, luuletaja. See oli tema jaoks töö. Ülejäänud kõik oli kõrvaline. Aga teiste jaoks tundus luuletamine, pealegi sellisel moel nagu tema seda tegi, nagu ta ise oli ... ta võiski olla üsna sõjakas ja riiakas tüüp," jätkas Vadi.
"Ta võis ilmselt olla ka väga võluv, ülimalt karismaatiline, rääkida kõva häälega jne, aga ta oma tuttavad ja kolleegid on ka maininud, et ta võis olla ka väga tüütu ja inimesi surnuks rääkida."
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Heleri All
Allikas: "Ringvaade"