"Loomingu muudab eriliseks tema asend maailmakultuuris. Maailmas ei ole palju kirjandusajakirju, täpsemalt almanahhi tüüpi kuukirju, mis oleksid tegutsenud läbi terve sajandi," märkis kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev. "Looming on tõesti fenomen, lisaks sellele, et see on kirjanike liidu uhkus."

Loomingu esimene peatoimetaja oli Friedebert Tuglas, täna juhib ajakirja tööd Indrek Mesikepp. "Tuglase põhimõtetest lähtuvalt peakski kogu aeg avaldama uut, värsket ja huvitavat materjali. Nii et sedavõrd, kuidas Eesti kirjandus muutub, peaks ka Looming kogu aeg muutuma," lausus Mesikepp.

Loomingu auhinna pälvisid:

• Tõnis Vilu luuletuse (Loominr nr 3) eest.
• Lilli Luuk novelli "Mäed" (Looming nr 2) eest.
• Paul-Eerik Rummo näidendi "L-hunt. Pildikesi kohalikult taevakehalt" (Looming nr 1) eest.
• Märt Väljataga W. B. Yeatsi luuletuste tõlgete inglise keelest (Looming nr 9) ja Jaan Kaplinski luuletuste tõlgete vene keelest (Looming nr 12) eest.
• Asta Põldmäe artikli "Raamatuga nalja ei ole. Kirjanikud ja nende liit" (Looming nr 10) eest.
• Ott Kilusk arvustuse "Reaalsus – hüsteerias loodud illusioon" (mis käsitleb Piret Raua novellikogu "Nimepanija") (Looming nr 12) eest.
• Karola Karlson novelli "Roosiaed" (Looming nr 5) ja arvustuse "Sünge polüfoonia globaalse küla äärel" (mis käsitleb raamatut "Eesti novell 2022") (Looming nr 8) eest.

Karola Karlsoni tunnustati ka kui möödunud aasta tähelepanuväärseimat Loomingu debütanti.

Loomingu Raamatukogu auhinna sai Heete Sahkai, kes tõlkis itaalia keelest Carlo Levi jutustuse "Kristus jäi pidama Ebolis" (LR nr 3-6 / 2022).

Samuti esitleti juubelipeol Tiit Hennoste koostatud raamatut "Kuldsete lehtede peal. "Loomingu" kirjanduslugu".