Romaani peategelane Illi – autor Heljo Männi täditütar – oli sündinud ja kasvanud vabas Eestis ja omandanud laitmatu hariduse. Tal oli suur ja tõsine tulevikuunistus – õppida Tartu Ülikoolis juurat ja saada kriminaaluurijaks. Miks pidanuks midagi teisiti minema?

16. juunil 1940 peeti Illi kodumajas tema leeripidu, mille katkestas raadio eriteadaanne – NSV Liidu ultimaatum Eestile. Illi lähedasi, kes olid punastega eelnevalt kokku puutunud, tabas õudne eelaimus. Järgmisel päeval okupeeriski Punaarmee Eesti.

Raamatu peategelane Illi osutub oma perega – isa on endine Julgeoleku Politsei ülem, ema Naiskodukaitse esinaine – suurele NSV Liidule kõvaks pähkliks, mis ei taha punase terrori tangide vahel puruneda. Kunagine poliitvang Illi annab oma eluõhtul kirjanikule ükshaaval üle nii iseendast kui ka oma saatusekaaslastest mosaiigitükid, et kirjanik nendest koos enese mälestuskildudega ajastu panoraampildi kokku paneks.

Lisaks romaanile sisaldab raamat ajastu kronoloogilist ülevaadet, ajalooliste mõistete ja nimede keelekommentaare, kaht illustratiivset geograafilist kaarti Illi rännakutest Eestis ja NSV Liidus ning kaht ajaloolist fotot (kirjaniku erakogust): peategelasest Illist ja Heljo Männist.

Raamatu kunstnik on Signe Kanarbik, toimetaja Silva Tomingas. "Punase põrgu" andis välja TEA kirjastus.