Visarite rühmituse üks kaasasutajaist Enn Tegova sõnul on Visarite tööd tema põlvkonnale kui mälukande märgid. "Paljud neist teostest liiguvad nüüd ringi ja elavad ruumis oma elu, andes mõistatuslikku ainest töö leidjale, mis juba omakorda annab võimaluse poeesiale. Kinnituseks semiootikast õpitu Simonidelselt lause, et kunst ja poeesia on mälumärgid," sõnas ta.

Näituse kuraatori Andra Orni sõnul on Viinistu Tünnigaleriide suveprogrammi üks eesmärke pöörata tähelepanu meie kunsti lähiajaloo olulistele kunstnikele ja sündmustele. "Visarite kunstirühmitus oli üks selliseid nähtuseid, eriti Nõukogude kontekstis, kus igasugust organiseerumist või ühinemist tauniti ning seetõttu on Visarid koos Ank 64 ja Soup '69 rühmitustega Nõukogude Eesti kunstimaastikul erandlikud."

"Eriti oluline oli nende hariduslik tegevus – rahvusvaheliste kunstikäsitluste tõlkimine ja levitamine ning rahvusvaheliste kontaktide loomine. Huvitav on ka siinkohal asjaolu, et erinevalt Tallinna rühmitustest ja kunstieliidist, kes tihedalt lävis Vene avangardkunstnikega, oli Visarite ringist Vene avangardkunst välja lülitatud ja otsiti teavet otse läänest," selgitas Orn. 

Visarite ajalugu on tihedalt seotud Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti ajalooga, mida juhtis tol ajahetkel Kaljo Põllu. Täpset joont kunstikabineti ja Visarite tegevuste vahele tõmmata on raske. Sarnaselt Ank 64-ga polnud Visarid mitte stiilirühmitus, vaid grupp uusi väljendusvahendeid otsivaid noori.

Läbisegi tegeleti pop- ja opkunstiga, abstraktse geomeetrilise kunstiga (Kaljo Põllu, Enn Tegova, Peeter Lukats), kollaažiga (Jaak Olep) ja sürrealistliku joonistusega (Lembit Karu). Lisaks nimetatutele kuulusid rühmitusse ka Rein Tammik ja Peeter Urbla ning kriitikutena Kaur Alttoa, Asta Pöldmäe ja Toomas Raudam. Samuti koostati tõlkekogumikke, kus käsikirja juurest ei puudunud ka must-valged (foto)reproduktsioonid, ning tõlgiti ja levitati käsikirjaliselt autorite kunstiteoreetilisi käsitlusi.

Kunstiteadlaste sõnul on oluline panus kunstiajalukku Visarite endi manifest, mis käsitles muuhulgas rahvusliku kultuuri omapära ning vajadust jääda ida- ja läänekultuuri mõjudest hoolimata endale truuks. Manifestis on korduvalt rõhutatud, et Visarid pole lääne kunstivoolude jäljendajad, kuid samas, elamine ida ja lääne kultuuri kokkupuute piiril tähendab igal juhul teatud mõjuväljades olemist.

Väljapanek on avatud 30. juulini.