Kõlvart teatas eelmisel nädalal UNESCO Eesti rahvuslikule komisjoni järelpärimisele vastates, et Estonia juurdeehitust ei ole võimalik praeguse hoone juurde rajada, sest tegu on looduskaitseseaduse all oleva kaitsealaga ning kehtiva Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse järgi ei saaks sinna sellist hoonet ehitada. Linnapea sõnul on ainus võimalus Estonia teatrimaja probleemide lahendamiseks majasisene ümberehitus. Kuid ka seal on takistusi.

"Nii majas sees kui ka väljapool on igasugused muudatused rangelt piiratud muinsuskaitse tingimustega," sõnas Kõlvart. "Mis puudutab linnaruumilist lahendust, siis jah, tõepoolest oleks positiivne, kui Tallinnasse tekiks uus maamärk ja uue ajaloo algus, aga seda ei saa otsustada Tallinna linn. Seda peab otsustama eelkõige Estonia teater, riik ja siis alles saab rääkida," lisas linnapea.

Rahvusooperi juhi Ott Maateni sõnul on nad olnud teadlikud juurdeehituse vastuolust seaduste ja määrustega ning selleks, et juurdeehitus saaks sündida, peab tegema mitmeid muudatusi seadusandluses.

"Seadusandja ehk riigikogu on vastu võtnud otsuse ehk piltlikult öeldes seaduse, milles on selgelt kirjutatud rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus. See otsus on üks osa ühest seadusest ja meie õigusriigis on see siiski kõige kõrgem juriidiline dokument, millest lähtuda," lausus Maaten. "Kõiki ülejäänud määruseid ja piiranguid saame me muuta ja kohandada vastavalt riigikogus vastuvõetud seadustele ja otsustele."

Riigikogu õiguskomisjoni liige Liisa Pakosta toob välja, et kuni selle nädala pühapäevani on aega kõigil esitada ettepanekuid muinsuskaitseametile Tallinna vanalinna muinsuskaitseala uuele kaitsekorrale, mille paragrahv 19 puudutab ka Estonia teatri piirkonda.

"Ma soovitaksin praegusel hetkel tegeleda kaitsekorraga, sest kui see on vabariigi valitsuse poolt vastu võetud, siis on muudatuste tegemine juba ülikeeruline," rääkis Pakosta. "Juhul, kui paragrahv 19 Tallinna vanalinna kaitsekorras ei saa parandus- ega muudatusettepanekuid, ja võetakse sellisel kujul vastu, siis on tõesti juurdeehituse tegemine võimatu. Sellisel juhul tuleks vaadata neid variante, mida saab sees teha – näiteks sügavamaks ehitada ikka saab."

Tallinna linna ja rahvusooperi ühine komisjon tutvustab juurdeehituse erinevaid võimalusi septembris.

Maateni sõnul tähendaks Estonia ümberehitamine teatri sisearhitektuuri täielikku muutust. "Selline variant, mis kõige vähem kahjustaks tänast Estonia hoonet, oleks see, kui juurdeehitatav saal tuleks siia platsile, kus me praegu seisame," viitas ta rahvusooperi kõrval asuvale parklale.

Maateni sõnul loodetakse kõigi osapooltega kokkuleppele jõuda 2023.–2024. aasta jooksul, et siis juba edasi minna arhitektuurikonkursi, detailplaneeringu ja ehitusega.

"Kõige pikem prognoos on, et Estonia juurdeehitus avab oma uksed 2034–2035 hooajal ja optimistlik prognoos, et see saaks toimuda kusagil hooajal 2029–2030," teatas rahvusooperi peadirektor.