Muinsuskaitseamet ei luba Estoniale suurt juurdeehitust

Kauaoodatud muinsuskaitse eritingimused Estonia teatri juurdeehitusele valmisid juba märtsikuus, kuid seni kuni selle nüansse rahvusooperiga veel arutatakse, ei ole dokument valmis ega avalikkusele kättesaadav.
"Eritingimused on koostatud teatrihoone osaliseks ümberehitamiseks ja väikesemahuliseks laiendamiseks," ütles ERR-ile muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub. "Kuna me oleme saatnud Estoniale praegu tutvumiseks eritingimuste eelnõu ehk tegemist pole sellise lõplikult lukku löödud dokumendiga, siis ma praegusel hetkel sisusse väga ei langeks. Aga tegelikult juba ka see eritingimuste nii-öelda pealkiri annab vihje, millega me oleme täpsemalt tegelenud."
Ehk siis võib kindlalt öelda, et enam ei räägita suuremahulisest juurdeehitusest, mida on avalikkuses ilmestatud palju furoori tekitanud punase kastina.
"Selles maapõues ja ümbritsevas linnaruumis on niivõrd palju väärtuslikke elemente, mis paratamatult seavad oma mängureeglid, kuidas ja mida sinna kavandada saab. Sellepärast ei ole me ka muinsuskaitseametina varasemalt olnud väga suures vaimustuses välja pakutud suuremahulisest juurdeehitisest, mis sinna Pärnu maantee poolsele küljele on kavandatud, sest see on lihtsalt väga suur sekkumine kõikidesse nendesse väärtustesse, mis on seal väga suurel määral säilinud," selgitas Staub.
Väiksem ehitus tähendab, et see võib olla kolmandik praeguse hoone mahust ehk 33 protsenti. Hoone sisemuse ümberehitamiseks mahupiirangut pole, seal saab määravaks see, mis vajab kaitset.
"Saali on kindlasti võimalik ümber ehitada, aga see eeldab kompromisslahendusi. Kindlasti see tähendab muudatusi ka saali interjööris," lisas Staub, kuid hoidus täpsemalt kirjeldamast.
Rahvusooperist Estonia peaks lõplik tagasiside muinsuskaitse eritingimustele tulema lähipäevadel. Seejärel vaatab muinsuskaitseamet saadud tähelepanekud läbi ja sõltuvalt sellest, kui palju need lisatööd nõuavad, selgub ka aeg, millal eritingimused lõpuks avalikuks saavad. Staub loodab, et maikuu jooksul.
Pole üllatav, et kõige suurem vaidlus on juurdeehituse suuruse üle, Estonia soovib suuremat mahtu kui muinsuskaitseamet lubab.
"Me oleme eritingimuste koostamise käigus lisaks erinevatele ekspertrühmadele olnud ühenduses ka Estonia enda tiimiga. Oleme kahel korral käinud neile eritingimuste eelnõu punkte tutvustamas ja küsimas esmast tagasisidet ning selle fookuses on alati olnud juurdeehituse maht," sõnas muinsuskaitseametnik.
Staubi selgitusel paikneb Estonia väga erilises linnaruumilises situatsioonis.
"Me kaitseme seal ümber muinsuskaitseala ja tegemist on ajaloolise bastionaalvööndiga, kus meil on oluline just selle hoonestuslik ja roheala struktuur. Lisaks on Pärnu maantee poolses küljes teada, et vahetult maapinna all paiknevad bastionid. Kui tõesti sinna suurt juurdeehitist kavandada, siis see tähendab väga suurt sekkumist ka sellesse väärtuslikku ossa, mis on eraldi veel mälestis."
Vähemtähtsad ei ole ka Tallinnale olulised linnaruumiteemad ning kõige olulisem on see, et tegu on UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva alaga. Sellega seoses saatis kultuuriministeerium organisatsioonile teavituse, millised arengud on meie vanalinnas toimumas. Omavahel lepiti kokku, et Eesti tagab maailmapärandi nimekirja kuulumise kohustuse, millest tulenevalt tuleb muinsuskaitseametil koostada pärandi mõju hinnang ehk Heritage Impact Assessment.
Muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks tegi muinsuskaitseamet põhjalikud arhiiviuuringud ja tutvus kõikvõimalike dokumentidega, et aru saada, mis on täpselt Estonia ehituslugu ning kus on säilinud väärtuslikud detailid. Samuti telliti näiteks akustikauuring, et aru saada, millised on Estonia saali akustilised olud. Kohtuti erinevate ekspertidega ning pidev on olnud suhtlus rahvusooper Estoniaga, et leida kompromiss teatri eesmärkide saavutamiseks.
Toimetaja: Annika Remmel