Kultuuriportaal soovitab: Jane Birkini mäletuseks dokfilm "Charlotte Jane'ist"
Näitleja ja lauljana tuntud Charlotte Gainsbourg portreteerib filmis "Charlotte Jane'ist" ("Jane par Charlotte") oma ema, lauljat, näitlejat ja moeikooni Jane Birkinit. On keeruline leida paremat moodust, kuidas mälestada ja meenutada 76-aastasena meie seast lahkunud Prantsuse legendi.
Jane Birkini, vaevalt teismeeast väljas näitlejahakatise Londonist, tõstis avalikkuse ette oma toonase armastatu Serge Gainsbourg'iga esitatud kirglik lugu "Je t'aime, moi non plus". See sensuaalne ja mitmetes riikides ära keelatud pala saadab 75-aastast Birkinit siiani, kuigi tal on välja panna veel arvukalt filmirolle ning jätkuvalt edukas karjäär maailma kontserdilavadel. Charlotte Gainsbourg, kes on tunnistanud, et oli lapsepõlves oma isaga lähedasem kui emaga, püüab nüüd, olles isegi tunnustatud näitleja ja laulja, taasavastada suhet oma emaga, mis mõlema osapoole arvates on olnud liiga vaoshoitud ja ettevaatlik. Filmile on talletunud intiimne kaksikportree, milles lõhutakse ema ja tütre vaheline barjäär ning jutuks tulevad varem puudutamata teemad.
Charlotte sai filmi tegemiseks tõuke elades pikemat aega New Yorgis, kuhu ta oli perega kolinud pärast vanema õe surma. Ta tundis, et see traagiline sündmus ei ole neid emaga liitnud, ning vajas põhjust naasta armastatud tütre rolli, saada lähedasemaks naisega, kes oli talle elu andnud. Filmitegemisest sai püüd vähendada distantsi, mis nende vahel oli. Mitmeti sarnaste elukäikudega naised - lapsest peale rambivalguses figureerinud, nüüdseks tunnustatud näitlejad ja lauljad, kolme lapse emad, stiiliikoonid - üritavad intiimsetes intervjuudes meenutada minevikku, tunnetada olevikku ja loota, et see teeb neid tulevikus lähedasemateks. Oma teekonnal Jaapanist New Yorki ja mereäärsest majakesest Bretagne'is Serge Gainsbourg'i viimasesse korterisse Pariisis vestlevad naised elust ja armastusest ning emaks ja tütreks olemisest.
Ka lauljana tuntust kohtunud Charlotte Gainsbourg on Eesti publikuga viimati kohtunud filmides "Suzanna Andler", "Minu rumal koer" ja "Igavene valgus". Ta on löönud kaasa kõigis oma elukaaslase Yvan Attali vändatud filmides, tihti koos oma näitlejast poja Beniga. Gainsbourg'i 2009. aastal alanud koostöö Lars von Trieriga tõi talle Cannes'i filmifestivali parima näitlejanna auhinna rolli eest "Antikristuses".
Toimetaja: Kaspar Viilup
