Jon Fosse "Teine nimi. Septoloogia I-II" (Eesti Raamat)
Tõlkinud Sigrid Tooming

Tulin just Norrast, kolasime pojaga mööda väikesaari, vaatasime ilma ja inimesi. Ilm oli täpselt nagu inimene – enamasti imeline ja mõnikord mitte nii väga. Käisime mis me käisime, aga üks kummaline tuttavlik tunne näris kõikse aeg taga-ajus. Koju jõudes sain aru, et kõiges on süüdi Jon Fosse, kelle raamatut üsna hiljuti lugesin. Ja eks Fosse kvaliteetse kirjanikuna ajas oma omamoodi Norra mulle kuidagi naha vahele ning alateadlikult vaatasin ma kogu maad ja elulejaid ühtsama ka teise kirjaniku pilgu läbi. Mis pole üldse halb. Kui esimest korda Oslos käisin, lugesin linna täiesti Jo Nesbo silmade kaudu. Ja sai nähtud vägagi, tuline soovitus.

Fosse ei ole muidugi Nesbo, täiesti teine maailm, kuigi seesama Norra, seesama Norra meis kõigis. Eriskummaline kirjutamislaad võib ära ehmatada, sest ega ta mugav lugeda ei ole, vähemalt mitte otsekohe. Harjumatu ja hõõrub natuke. Fosse on nagu uued kingad, mis on vaja sisse kanda, kui tahad kuhugi välja jõuda. Kui hoog sees, siis ei oimagi, misasi see alguses häiris.

Jon Fosse kirjutab inimesed ja paigad ühtlaseks sõnakudumiks, kuigi lugu kui sellist ei pruugi läbivalt ollagi – või on neid liigagi mitu, mõni ehk vaid aimamisi. Aga aeg ja inimesed ja kohad on. Kes ikka viitsiks lugeda tühipaljast alasti sisekaemust, ükskõik, kas lukksepa või luuletaja oma? Isiklik lugu suurema koe osaks sõlmida – sellest kumab sõnameistrit. Mingil juhul ei soovita ma Jon Fosse lugemist kõikidele, ent kindlasti päris paljudele. Väga vähe on tõsihäid tekste, mis päriselt kõigile peale lähevad. Fosse ei ole rahvakirjanik, ent mitte ka elitaarne eputis. Temas on terake mõlemat ning seepärast on raske ennustada, kellega täpselt ta haakub. Võib-olla nimelt Sinuga. Tasub katsetada.

Jään septoloogia suhtes esialgu äraootavale seisukohale. See tähendab, et ootan huviga ära ka järgmised osad.

PS Kui autori ambitsiooniks on olnud kirjutada "suur Norra romaan", siis ei saa välistada, et see on tal õnnestunud.

Anders de la Motte ja Mans Nilsson "Antiigikaupmehe surm" (Varrak)
Tõlkinud Kadri Papp

Hihii! Põhjamaine põnevik oskab iseenese üle muiata ja seda täiesti tõsiseltvõetaval kombel. Kuigi muigamise ja hüva huumori kontekstis võib sõna "tõsiseltvõetavus" mitte just eriti tõsiseltvõetav tunduda, söandan kinnitada, et antud teose puhul on sõnakasutus õigustet. Nagu ka sarja esiosa, "Maakleri surma" puhul (viimane ilmus maakeeli tunamineva aasta).

Anders de la Motte on ju boreaalse krimiviku vanameister, kes nordic noir'i piirimaadel ukerdades andnud meile hulga nö pärispõnevikke. Tõsiseltvõetavaid. Mida muud oodatagi pikaaegse politseitaustaga kirjamehelt, kel kogemust kapa ja kamaluga ning raamatusse raiumise käsitööoskust samuti. Mans Nilsson seevastu on vennaliku rootsirahva armastatud pullivend ja meelelahutaja. Selgub, et kahe pealtnäha vastandliku tegija kokkupandu annab tulemuseks vastupandamatult südamlikud teosed, milliste puhul täiega usun ja loodan, et see koostöö kestab, kuna tunda on, et lõbus pole üksnes autoritel, vaid ikka ja eeskätt lugejail.

Ühistöös loodud raamatud on parimas mõttes õduvikud ehk sumevikud, esimese hooga võib korraks ehmuda, et kas tõesti võetakse kõik žanri klišeed, hautatakse need poolpehmeks ning serveeritakse mehuka kastmega. Hetkeke hiljem jõuab kohale, et just nii juhtubki ning et retsept toimib. Teadagi, kui toimib, ei tasu torkida.

Ja siin on seda tavalise inimese tavalise elu puudutust ja kergkoomilist kontrasti ebatavaliste inimeste ebatavaliste eludega. Samas koomiline on antud hästi õrnalt, aimamisi, tagaplaanil. Mingit näkkumakku nalja ei tehta kunagi ja transgressiivset veristamist otsige samuti mujalt. Vähimatki pistmist ei ole ka postmodernismiga ega vist üldse ühegi ismiga. Hea lugemine mõistlikele inimestele, aga tera on ikka ka sees, pole nämmutatud riisitumm ökomoosiga.

Ma usun, et neid raamatuid saab söakalt soovitada ka inimestele, kes kuritöölisklassi lugudest suuremat ei pea. Selles kokteilis on rohkem Astrid Lindgreni kui Stieg Larssonit, ent tulemus maitseb mahe ja hakkab pähe.