"Mul on meeles temaga esimene kohtumine, ma olin siis lavakunstikoolis ja ma pidin hakkama otsima materjali oma diplomitööks. Sai palju loetud ja ühe värske autorina tollal sattus kätte Jon Fosse "Talv"," meenutas lavastaja. "See oli midagi nii kummastavat," sõnas ta, et Fosse erines teistest näitekirjanikest märgatavalt.

Nii valmiski "Talvest" Annuse käe all lavastus. "Ma saime pärast mitmeid proove alles aru, et naine loo alguses on vist purjus. Alguses me ei saanud sellest aru, see ei olnud kusagil kirjas," kirjeldas Annus, et pärast seda loksus lavastus paika. Naist mängis "Talves" Katariina Unt.

Annus tutvustas ka, et Fosse on küll maailmas tuntud näitekirjanik, ent Nobeli preemia võidu võis talle tuua viimane romaan "Teine nimi. Septoloogia I-II". "Nobeli kirjanduspreemia laureaat peab olema hakkama saanud mingisuguse suure romaaniga ja ilmselt on see algpõhjus."

Fosse ise kommenteeris saates näidatud videoklipis, et ta väsis näitekirjanduse kirjutamisest pärast paarikümmet aastat. "Tahtsin kirjutada seda, mida pean aeglaseks proosaks," rääkis ta. "Näidend nõuab ju teatud intensiivsust. Ehk liigagi palju intensiivsust nende aastate jooksul. Tahtsin leida teise meeleolu, aeglasema."

Üldiselt ei kasuta Fosse oma teostes kirjavahemärke. Annuse sõnul iseloomustab Fosse loomingut hästi väide, et see on justkui lõpmatu mõttelõng. "Vahelduvad mälestused, tulevikuootused, olevik ja lõpuks see kuidagi vormub mingisugusesse väga kummalisse rütmi."

"Minu jaoks on ta väga humoorikas. See, kuidas ta inimest portreteerib – selles on teatud mõttes midagi väga igapäevast, aga samas väga igavikulist," lisas lavastaja.

Annuse arvates on Fosse näitekirjanduse eeskuju Samuel Becketti "Godot'd oodates". "See on klassikutest kõige sarnasem – nad ootavad kedagi, keda ei tule. / .../ Justkui midagi ei juhtu, aga samas kogu aeg midagi juhtub ja see on väga paeluv."