"Esiteks võlus mind Fosse puhul väga tema kirjutamise laad. See on väga omapärane juba kirjapildis, ta jätab pooleldi mulje, nagu oleks tegemist vabavärss-näidendiga," ütles Lembit Peterson ja lisas, et teiseks on Fossel haruldaselt tihe, aga poeetiline sõnumi edastamise laad. "Ta meenutab väga paljusid kaasaja häid autoreid nagu Tšehhovit, Becketit ja eesti autoritest võibolla Kruusvalli, kellega mulle tundub, et on mingisugune sarnasus ja lähedus. Samuti võiks tema värsistiili võrrelda Thomas Bernhardiga."

Peterson tõi välja, et ''Üks suvepäev" oli esimene näidend, mille nad võtsid Theatrumis teha. "See võlus mind täielikult," ütles ta ja lisas, et tal tekkis sel ajal ka võimalus sõita Bergenisse ning enne lavastuse välja toomist Fossega viis tundi vestelda. "Ta läheb minu jaoks hästi Bergeni ja Norra fenomeniga kokku, sest kui ma vaatan, siis sealt kandist on pärit Henrik Ibsen ja Edvard Grieg ja kui need kolm nägu kõrvuti panna, siis kõik nad meenutavad tüpaažilt sellist Bergeni inimest. See on seitsme mäe vahel asuv kõige vihmasem linn, mida ma tean, kus vihma tihedus on Amazonase vihmametsadega võrreldav."

Ta tõi välja ka loo, mis juhtus Fossega noore poisina. "Fjordides elades oli üks paadikuur, kus ta kukkus pudeli kaela otsa ja see lõikas ta veenid läbi, ta ei julgenud vanemate juurde minna ja öelda, et on pahandusega hakkama saanud, kui vanemad ta leidsid, viisid nad ta koomaseisundis haiglasse, ta oli – nagu meil öeldakse kliinilises surmas – ja sellest tagasi toodi tuli teadmisega, nagu ta ise ülteb, et meie surnud elavad koos meiega. See on sõnum, mida ta on püüdnud edasi anda kõigis oma teostes, eriti näidendites."

Lembit Peterson ütles, et viimasel ajal ei ole ta temaga enam kirjavahetuses olnud. Küll aga tõi ta välja, et nad on Fosset ka Eestisse kutsunud. "Ta on peaaegu ka tulnud, kord olid isegi lennupiletid juba olemas, aga ta ei tulnud elulistel põhjustel ja see on juba pikem jutt. Kutsusin teda ka dramaturgia õppejõuks siia, ta andis nõusoleku, aga tal olid elus keerulised perioodid ja nii see jäi."

"Võib-olla on siin ka teatud pelgus, mida ma olen tajunud, et ta ei taha vaadata oma näidendite materialiseerumist laval, mis aga ei tähenda, et ta ühel päeval ikkagi ei saabu Eestisse," ütles ta.