Lennusadamas on Eesti viljakaima kaptenipiltide maalija tööde näitus
19. sajandil olid väga populaarsed kaptenipildid, ainult piltidel polnud mitte kaptenid ise, vaid hoopis nende juhitud purjelaevad. Nüüd on Lennusadamas avatud Eesti viljakaima kaptenipiltide maalija Friedrich Tammiku tööde näitus.
Hiiumaalt pärit Friedrich Tammik on ühest küljest Eesti tuntuim, teisalt täiesti tundmatu kunstnik. Aastaid merd sõitnud mees on kaptenite ja laevaomanike tellimustel maalinud ilmselt kümneid pilte nende laevadest ehk kaptenipilte.
Kaptenipiltidel on oluline näidata laeva suursugusust, purjelaevad sellel on kujutatud täispurjes, neile on omane pidulikkus, paraadlikkus, aga ka ülim detailide täpsus. Kunstiajaloolase Enriko Talvistu sõnul on tegu tarbepiltidega, mis on samas osa kunstiajaloost.
"Loomulikult me ei hakka toona Pallase kunstnike meistrite Konrad Mäe või Addo Vabbega võrdlema, tegu oli kapteni tellimusega, võib-olla nad oleksid pannud oma kontorisse seal uhkelt üles uhke värvifoto oma laevast, aga see ei olnud veel sellel tasemel," rääkis Talvistu.
Kaptenipiltidele märgiti tavaliselt ära laeva kodusadam ja kapteni nimi, Tammik seda millegipärast ei teinud ja nii on 30 teadaolevalt säilinud maalist vaid üksikute kohta teada nende lugu.
Ühest Saaremaa kodust jõudsid näitusele 100 aasta eest saarlasest kapteni Aleksander Riisi tellimusel valminud purjekate Jaan Teäri ja Tormilinnu pildid.
Talvistu sõnul väärivad kaptenipildid põhjalikumat uurimist.
"Nende marinistide huviring, kes kõike merendusest teavad, on väga suur nii Euroopas kui ka maailmas ja kindlasti muutuvad peale sellist näitust ka Eesti marinistid, kes maalivad kaptenipilte, Euroopas hinnatavaks ja me saame näidata seda varsti Barcelona või Amsterdami meremuuseumis," rääkis Talvistu.
Meremuuseumi kogus on arvukalt Tammiku pilte, kuid kunstniku enda elu varjutab saladuseloor. Salapära suurendab 1980. aastate lõpus toonasele meremuuseumi peavarahoidjale saadetud kiri, et kunstniku enda sõnul tulevat tal eriti hästi väljad lained, vantide ja muude sirgjoonte tõmbamiseks läks vaja joonlaua abi. Kes selle kirja muuseumile saatis, pole selge ka 30 aastat hiljem, sest saatja piirdus alla kirjutades vaid ühe tähega.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"