Keelesäuts. Kutsume mõned kutid ja tibid välja ning paneme peo püsti!
Seekordses keelesäutsus tutvustab Elisabeth Kaukonen, millega tegelevad tibid ja kutid eesti keeles.
Tibi on kõnekeelne sõna, millega tähistatakse silma hakkava välimusega enda eest hoolitsevat neiut või naist. Varem on tibiks peetud ilusat, kuid rumalavõitu noort naist, aga tänapäeva keelekasutuses leidub näiteid, kus tibi olla on positiivne. See sõna osutab meeldivale ja ilusale, kohati hakkajale naisele.
Näiteks lauses "Aga muidu on Mari ka selle hõreda sonksiga äge tibi". Või lauses "Oled viimase peal tubli tibi."
Uurisin ka, mida väljendatakse liitsõnadega, mis tibi sisaldavad. Nendega tähistatakse mitmesuguseid valdkondi, näiteks ameteid, nagu ajakirjanikutibi, ititibi; hobisid või elustiili, nagu säästutibi, möllutibi; vanust, nagu pisitibi, seeniortibi; elukohta, nagu linnatibi, külatibi ja moeteadlikkust, nagu trenditibi.
Tibi meessugu tähistav vaste on kõnekeelne sõna kutt, millega osutatakse noorele mehele või poisile, näiteks lauses "Me võtsime nad noorte kuttidena ja voolisime neist mängijad."
Kutt võib samas viidata ka semule või sellile, näiteks lauses "Teate kutid, üksvahe ma mõtlesin, et lähen lolliks." Sellisel kujul esinebki kutt lauses tihti mitmuses ja pöördumissõnana.
Kutt-lõpuliste liitsõnadega väljendatakse samuti ameteid, nagu kaablikutt, sissemeelituskutt; hobisid, nagu räpikutt, surfikutt; suhteid, nagu ekskutt, naabrikutt; elukohta, nagu linnakutt, ühikakutt. Samuti välimust, nagu rääbakutt, kenakutt ja mingil alal võimekas olemist, nagu superkutt.
Kutid tegutsevad sagedasti näiteks ehituses ja IT-s, nagu remondikutt ja IT-kutt ning teevad palju sporti, nagu jõusaali-kutt.
Niisiis, naistele ja meestele osutav sõnavara eesti keeles on päris kirju ning tibid ja kutid tegutsevad mitmel rindel.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerraadio"