X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Keelesäuts. Miks ei tasu sigatseda, ahvida ega ussitada?

Foto: Aleksi Mattsson/Flickr.com

Seekordses keelesäutsus räägib Maria Tuulik tegusõnadest, mis on inspireeritud loomariigist, ent millega kirjeldatakse ka inimese tegevusi.

Loomad on igapäevane osa meid ümbritsevast maailmast ja keeles on nendega seotud mitmekesine valik väljendusvahendeid. Vaatame veidi lähemalt eesti keele tegusõnu, mis on inspireeritud loomariigist, ent millega kirjeldatakse ka inimese tegevusi.

Üks rühm selliseid sõnu väljendab loomade ja lindude häälitsemist. Kuigi tavaliselt hauguvad koerad, võib ka inimese järsu või häbematu rääkimismaneeri kohta kasutada verbi haukuma, näiteks "lapsed haukusid õpetajale vastu". Määgimisega seostub esmajoones lammas, ent määgida võib ka virisev või kellelegi takkakiitev inimene, näiteks "alati leiab toetajaid, kes kaasa määgivad".

Laginal naermise kohta saab öelda naerda hirnuma ja erinevaid rääkimisviise märgivad ka näiteks lindudega seotud sõnad kädistama, kirema, kraaksatama, prääksuma ja kaagutama. Enamasti viidatakse inimese suhtlusviisile loomaverbidega pigem halvustaval moel, see tähendab, et kõneleja ei pea meeldivaks, kui teine nii öelda haugub, prääksub või kaagutab.

Teine huvitav rühm tegusõnu on selline, kus verb on tuletatud otse looma nimetusest, ent inimese tegevusele viitav tähendus võib olla selle loomaga kaudsemalt seotud. Näiteks sigatsema, mis tähendab "inetuid, häbematuid või alatuid tegusid tegema"; pullima, mis tähendab "nalja tegema, lollitama"; ahvima, millega viidatakse jäljendamisele; ruunama, mis tähendab "ära kurnama või ohtralt kasutama" või veidi harvema kasutusega kassima, millega saab viidata masendusele. Selliste sõnade puhul on põnev vaadata, millist tegevust või omadust me konkreetse loomaga seoses esile tõstame. 

Rottima tähistab varastamist, näiteks "rottisin väiksena poest kommi" või kellegi käest millegi tasuta nurumist, näiteks "ta alati rotib teistelt suitsu". Ussitamisega viitame pahatahtlikkusele või moraalsele rikutusele, näiteks "kadedad kolleegid ussitasid" või "riik ussitab". Negatiivse maiguga tähendused peegeldavad inimeste negatiivset suhtumist konkreetsesse looma – rotid ja ussid tekitavadki ju paljudes hirmu või jälestust.

Kuigi inimesed võivad loomi väga armastada, siis uuritud tähendused näitavad pigem seda, et keeles toome loomad võrdlusena sisse, kui leiame teiste käitumises midagi taunimisväärset, ja seega väljendavad uuritud tähendused suhtumist, et inimesel siiski päris looma kombel käituda ei sobi.

Toimetaja: Annika Remmel

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: