Keelesäuts. Lähme mimmutame mõnuga
Seekordses keelesäutsus uurib Elisabeth Kaukonen, kuidas on aegade jooksul naisi ja mehi slängis kutsutud.
Slängiks nimetatakse mingile rühmale omast suulist keelt. See on enamasti mitteametlik ning erilise sõnavaraga keelepruuk, mis kujuneb suhtluses. Tavaliselt seostatakse slängi noorte keelega, kuid släng võib olla näiteks erinevate elukutsete esindajatel.
Varasemas, 1990. aastate koolinoorte slängis* leidus naissoost isiku tähistamiseks mitmeid väljendeid, nagu näkk, pliks või tirts. Oli ka negatiivseid sõnu, näiteks krõhva, krõõt, kõbla või vibu, mis viitavad inetule, ka kõhnale tütarlapsele. Samuti eit ja mutt, millega osutatakse tuttavale või võõrale naisele, sageli halvustavalt. Näiteks lauses Oli mingi vanem eit, nii kahekümne viie aastane. Tüdruksõbra kohta öeldi naine, naiska või pruta.
Kirju oli ka sõnavara poiste nimetamiseks – näiteks kasutati sõnu kutt, tüüp, mees või sell, nagu tänapäevalgi. Mõni lahe poiss võis enda kohta kuulda sõna sämm, mittemidagitegija aga sõna lupard. Nooremad olid vanemate keeles pahameelt väljendades nolgid (vrd soome nolkki 'poisike') ning kõnelejale tundmatud poisid vennad, näiteks lauses Rääkisin pangas mingi vennaga. Poiss-sõpru kutsuti kuttideks, peikadeks või meesteks, naljatlevalt ka härradeks.
Tänapäeva noortekeeles on küllaltki paljud keelendid kasutusel ka varasemast ajast. Tüdruku või naise märkimiseks kasutatakse sõnu, nagu piff, tšikk, mimmu, luud, eit või tipsu. Paljud nendest väljenditest viitavad just enda eest hoolitsevale naisele ning võivad olla nii negatiivse kui ka positiivse alatooniga. Näiteks mimmu öeldakse sageli halvustavalt välimusele suurt rõhku paneva, beibeliku tütarlapse kohta, aga mõnes kontekstis võib mimmu olla ka lihtsalt ilus tüdruk. Näiteks lauses Tegelt on Maria viimatse (sic) pääl mimmu. Kasutatakse ka väljendit mimmutama, mis tähendab 'mimmu moodi olema ja käituma', nagu lauses Suvine mimmutamine on alanud. Mehed ja poisid on kutid, vennad, mehed, düüdid või tüübid, halvustavalt ka jorsid.
Kokkuvõttes, slängisõnavara sugudele osutamiseks on lai. Tehkem sellest aga teadlikud valikud ning kirjeldagem inimesi heade külgede kaudu!
* Info pärineb 1991. aastal ilmunud sõnastikust "Esimene Eesti slängi sõnaraamat" (autor Mai Loog)
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: Vikerraadio