Keelesäuts. Kes sorib minu säutsudes?
"Kes sorib minu raamatutes, kus olen viibind naerdes, nuttes," küsis Marie Under oma luuletuses "Kes istub ümber minu laua?". Lydia Risberg mõtiskleb, kas Marie Underi raamatutes saab niisama lihtsalt sorida. Vikerraadio "Keelesäutsus" tuli juttu eksitussõnadest.
Sorima ehk otsides, valides, vaadeldes või muul sihil sobrama, tuhlama, tuhnima, on häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvega sõna. Sorida saab aga ka teisiti, nagu näiteks lauses "Kõik parda taha ulatuvad ja haalamist segavad seadeldised tuleb ära sorida." Siin soritakse tähenduses harilikult laeval trossi, vaieri või keti abil esemeid kinnitama.
Läänemeresoome tüvega on ka sõna vaatama, mille päritolu tuleb etümoloogiasõnaraamatus uurida hoopis sõna valvama alt. Sõnaraamatus on kirjas, et vaatama on tekkinud silpide koondumisel vanas kirjakeeles esinevast tuletisest valatama ehk valvatama. Sama tüvega soome sõna valva vaatamist aga ei tähenda. See on hoopis ärkvel olla, kontrollida.
Eesti ja soome keel on üldse toredad sõbrad, kelle vahel on mitmeid eksitussõnu ehk soomekeeli pulmasanat, mis on omakorda toredalt eksitav.
Eksitavad on näiteks eesti katsuma ja soome katsoa, sest katsoa tähendab hoopis vaadata mitte katsuda, just nagu muuseumiteski, kus kunsti võib vaadata, mitte katsuda.
Eksitussõnu on eesti keelel ka teiste keeltega. Näiteks on huvitav sirvimine võro-eesti eksitussõnastik.
Kui eesti keeles on raamat, siis soome raamattu tähendab kitsalt piiblit. Laiemalt raamatu kohta on soome keeles kasutusel kirja. Tore tõik on seegi, et eesti kirjutama esineb murretes ka tähenduses kirjama ehk mustriga kaunistama, mustriliseks tegema.
Eesti keelde on sõnade tärn ja pärlendama koondamisel moodustunud kaunis, ent harvakasutatav sõna tärlendama ehk tähtedes särama.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: Vikerraadio