X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Keelesäuts. Pliiats ja tema suguselts

Foto: Kairit Leibold / ERR

Seekordne keelesäuts uurib, kust on eesti keelde tulnud sõna pliiats.

Pliiats on igapäevane ese, ent tema varasemad nimed ning hääldusvariandid on meie keeles olnud mitmesugused ja mitmest keelest mõjutatud. Näiteks on esivanemate kõnes pliiatsit tähistanud ka sõnad plehveter, pleistik ning kleisspulk. Tegemist on saksa algupära liitsõnadega, mille esiosis tähendab pliid ehk seatina. Praeguste pliiatsite eelkäijad olidki keskajal tarvitusel olnud pliipulgad. Pliiatsi-sõnade suguselts ja  keeleinfo on ülevaatlikult esitatud Jüri Viikbergi sõnastikus "Alamsaksa laenud eesti keeles".  

Kõige harjunum ja kodusem on meile pliiats, mis on -ats lõpu põhjal tõenäoliselt tulnud rootsi keelest. Põhja-Eestis on valdav hääldus pliiats, mööndusega, et Saaremaal, Muhus, Lääne-Eestis ning Põhja-Viljandimaal kasutati kuju liiats, Jaanis ja Pöidel lisaks liiat. Peamiselt Lõuna-Eestis öeldi pleiats ja pleiäts, Tartu murdes ka kleiats, kleiäts. Mäletati aegu, mil pliiatseid oli vähe. Nii teati Hanilas, et enne ei oln liiatsisi, kirjutati rihvliga tahvli piale. Helmes räägiti koolides pliiatsite kasutamise kohta, et pleiätsi ollive suurembiden ku̬u̬len, küläku̬u̬len ollive iks rihvle. Pliiats oli ka jõulukink, nii meenutati Otepääl, et Paluperä parun kinkse vallalastele pleiatsid.  

Plehveter, olgu teises või kolmandas vältes, on kujunenud alamsaksa sõnast Bliefedder. Siin on hea võimalus jälgida, kuidas võõrsõnad on eesti keelde sobitunud. Meie hääldusele võõras f on asendunud h või hv-ga ja algsest fedder-osisest on saanud veder, veter, vetter või veeter ja viider, esiosa pli-st aga ple. Emmastes oldi kindel, et plehveeter olgu punane, siis lövab kergem üles, kui juhtub ää kaduma. Mõnes murrakus on vormid veel lühenenumad, näiteks plehvet ja plehverd, või on neis häälikud kohti vahetanud, mille tulemuseks lehveter ja klihveeter.   

Saksa algupära Bleistift esineb Hanilas kui pleistik, Häädemeestel ja Kihnus pleistükk, mulkidel leistik. Pleistik on kujunenud huvitava kombinatsioonina baltisaksa ja alamsaksa sõnust. Kihelkonna murrakus aga küsiti, et koes mo leistihvt on. Pliiatsid olid ka plii-, pliis-, pleiss-, kleiss-, leiss- ja listi- või liistipulgad. Hiiumaal oli pliiats lihtsalt plii ning käinalane ütles, et mul pliiga param kirjuta kut sulega.  

Toimetaja: Karmen Rebane

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: