Keelesäuts. Kes need vanad riided uueks teeb ehk rätsep ja teised sepad
Seekordses keelesäutsus heidab Madis Jürviste pilgu seppade kirjusse maailma.
Keeleseppadest ma täna ei räägi, aga neid, kes võisid end 17. ja 18. sajandil üheks või teiseks sepaks nimetada, oli päris suur hulk – võime selle aja sõnastikest leida lausa üle kolmekümne erineva sepp-lõpulise liitsõna. Sõna sepp on tolleaegsetes sõnastikes enamasti tähenduses 'pärm'. Tänapäeval me seda tähendust üldkeeles ei tunne, küll aga murretes: näiteks seto murdealal on öeldud, et pliini kohetus lasti sepaga käima ehk pliinitainas pandi pärmiga kerkima. Meile praegu tuntud seppa tähistas liitsõna raudsepp, ja alles 18. sajandi alguskümnenditel Salomo Heinrich Vestringi koostatud eesti-saksa sõnaraamatus esineb üksiksõna sepp, ent laiemas tähenduses 'käsitööline'.
Mitmesuguste seppade seast leiame omajagu metallitöölisi: ainus relvasepp oli mõõgasepp, väärismetalle töötlesid kullassepp ja vasksepp, kõiksugu metallitöid tegi kardsepp, lukumeister oli lukussepp, veel võis kohata katelseppi, saeseppi ja ratasseppi. Sõna hõbesepp leiame esimest korda alles 1960. aasta ÕSist ja Andrus Saareste 1963. aasta mõistelisest sõnaraamatust, varem mahtus selle mõiste sisu tõenäoliselt kullassepa-sõna sisse.
Millistel aladel sepad veel sepistasid? Rihmu valmistas rihmasepp, tõldu tõldsepp ja vankreid vankrisepp, kunstipäraseid kujusid omakorda tegi palgesepp ehk skulptor, klaasi töötles klaasisepp ja kivi kivisepp, tündreid-aame tegi tündersepp, puidust nõusid omakorda püttsepp. Majaehituse juures olid abiks müürsepp ja pottsepp. Peenemat puutööd tegi puusepp, kelle kohta võidi öelda ka nikker või nakker. Nahatööd, ja mitte ainult sadulaid, tegid sadulsepad.
Ka kellassepp, kingsepp ja rätsep olid sõnadena tolleaegses eesti keeles esindatud. Rätsepate kohta on Heinrich Göseken oma 1660. aastal avaldatud sõnastikus kasutanud ka ümberütlevat väljendit kes need vanad riided uueks teeb. Olgu mainitud ka raamatuköitjad ehk raamatusepad, prillivalmistajad ehk prillisepad ja kübarameistrid ehk kübarsepad ning köösnerid ehk kasuksepad.
Endisajal võis niisiis kohata kõiksugu seppasid. Nad kõik olid ... tegijad. Ajapikku on osa neid ameteid kadunud, osa aga juurde tulnud: nüüd on meil näiteks salmisepad ja veebisepad. Varsti on võib-olla omaette amet ka prompti- ehk viibasepp, kes keelemudeleile sisendjuhiseid ehk juhtimeid koostab.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: Vikerraadio