Hallooga algab eesti keeles tavaliselt telefonikõne. Saksa keeles on Hallo aga üks tavalistest tervitustest, nagu inglise Hello. Miks võtsid eestlased just saksa Hallo telefonikõne alustuseks? Saanuks ju öelda samamoodi nagu kõneledes: Tere! või Tervist!. 

Sellel on lihtne põhjus: telefoni leiutamise ajal viibisid eestlased baltisaksa kultuuriruumis. Ja 19. sajandi kombestiku kohaselt ei tohtinud rääkida võõra inimesega enne, kui ühine tuttav teid tutvustanud polnud – telefon põhjustas siin probleemi, aga Hallo tuli appi, võimaldades enne teise inimese kõnetamist kuulda tuttavat häält.

Telefoni leiutas Alexander Graham Bell 1876. aastal (tema oli pakkunud telefonikõne alustuseks Ahoy!). Juba aasta hiljem, 1877, näidati esimest telefoni Tartus. Kas teadsite, kes oli esimene eestlane, kes sellega kõne tegi? Raamatu "Ajalugu piltides" järgi oli selleks Johann Voldemar Jannsen.

Pea 150 aasta jooksul on telefon teinud läbi mitmeid uuenduskuure (algul pakuti sõna telefon asemel omasõna kõnetoru, ent laiemasse kasutusse pole see jäänud). Pikka aega oli telefon laua peal ja juhtmega seinas, ka telefonitoru oli juhtmega oma keha küljes. Nullindatel tuli aga juba täpsustada, millist telefoni parasjagu mõeldakse, nagu Ice Cream oma laulus "Helista mulle mobiilile". Tänapäeval mõtleme telefoni all üsna tõenäoliselt nutitelefoni – millel pole enam ka nuppe. Ning kõne saab teha ka video teel ja muudes seadmetes, mitte ainult telefoniga helistades.

Oleks huvitav teada, miks valisid eestlased telefonitoimingu kohta tegusõna helistama. Kas näiteks seepärast, et kõnet tehes pandi teise telefon helisema? Sõna helistama tähendab ju ka 'helisema panema'.

Tegelikult ei ole sõna halloo samuti ühetähenduslik. Seda kasutatakse peale tervituse ka hüüatusena, mis osutab imestusele, nõutusele või nõustumatusele. Näiteks Halloo! Ma ei ole eilane! või Halloo, inimesed, lugege artikkel korralikult läbi.

Praeguseks ütlen aga Head aega! ja lastele Tadaa! (vrd inglise Ta ta for now! öeldakse täiskasvanutele).

***

"Ajalugu piltides = History in pictures = История в картинках". Joonistanud Siiri Taimla-Rannala. Koostanud Tõnno Jonuks jt. Kujundanud Siiri Taimla-Rannala. Toimetanud Ivi Tammaru, Karin Kastehein. Vene ja inglise keelde tõlkinud Kaspar Jassa. Ingliskeelse tõlke toimetanud Daniel E. Allen, Ave Kikas, Anti Lillak. Venekeelse tõlke toimetanud Diana Loot, Natalia Pyllu. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2023.