X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Keelesäuts. Morjendab veidi või ikkagi ei morjenda

Foto: Ken Mürk/ERR

Seekordses keelesäutsus vaatab Lydia Risberg sõnale morjendama.

Kõikidel eesti keele kõnelejatel on eesti keelega omad kogemused, mis tänu pidevale kokkupuutele keelega ka muutuvad. Erinev kogemus tingib selle, et mõnda sõna tajutakse erinevalt, ja see võib kaasa tuua tuliseid arutelusid, mida osa EKI keeleportaali Sõnaveeb kasutajauuringule vastanutest lahendab sõnaraamatusse vaadates. Enamiku sõnade kasutust ei vaadata sõnaraamatust ilmselt küll kunagi järele.

Üks selline sõna, mille otsimise peale poleks mina ise tulnud, on morjendama. Sest see pole minu kogemuse järgi harv ega paigutu kuhugi keele äärealale. Kogemused on aga erinevad ja ka ajas erisugused. Näiteks kaks aastakümmet tagasi ilmunud ajaleheloos peeti seda ilmselgelt stilistilise värvinguga sõnaks.

Minu kogemus sõnaga morjendama on olnud erinev ka EKI ühendsõnastikus (2023) kirjeldatud tähendustest: 'mingeid tundeid tekitama, kellelegi korda minema, kedagi puudutama'. Nimelt pole minu jaoks morjendama olnud (kellelegi) korda minema sünonüüm, vaid tähendanud üksnes 'mingeid tundeid tekitama', sealjuures spetsiifilise nüansiga: kui miski morjendab, siis see teeb (pisut) morniks. Sõna päritolu ei aita siinsel juhul tähendusi mõista, sest etümoloogiasõnaraamatus on öeldud, et see on "Tundmatu päritoluga tüvi". Minu tõlgendus on ilmselt seotud morjendama häälikkoosseisuga – kuna ma polnud seda sõna omandanud mitte sõnaraamatust, vaid kasutusest (kuuldes seda kõnelustes, lugedes tekstidest), siis seostus tähejärend morjend mulle kontekstis sõnaga morn.

Keelekorpusest sõna kasutust uurinult oskasin vaid järeldada, et tänapäeval kasutatakse seda sõna paljuski ka neutraalsetes lausetes. Näiteks "Kedagi ei morjendanud, kui käia lühikese seeliku või katmata õlgadega", "Kerge ülekaal ei morjenda sugugi" või "Mõnel raskemal päeval tuleb õhtuks kõik see väsimus kokku ning morjendab veidi".

Samuti kasutatakse seda huvitavas ümbruses, nagu on järgnev lõik: "Päästeametit hobune ei huvitanud, vaid nemad tahtsid teada, kuidas tüdrukul lood on. Laps oli end juba püsti ajanud ja kõndis pea norus minu suunas. Ütlesin, et lapsel on okei, aga et HOBUNE JOOKSEB LINNAS! Ikkagi neid see hobune ei morjendanud."

Niisiis, keelekogemused on meil kõigil küll pisut erinevad, ent samal ajal paljus ka sarnased. Soovin kõigile uueks aastaks eesti keelega huvitavaid kogemusi!

*

Lisalugemist

Margit Langemets, Lydia Risberg, Tiina Paet, Kristel Algvere. 2024. Sõnaveebi kasutajauuring 2023. Raport. Eesti Keele Instituut

Margit Langemets, Lydia Risberg. "Mis on ÕSi sõna?" – Sirp, 13.10.2023.

Toimetaja: Karmen Rebane

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: