Võrdlus tolmuimejaga sobib suurema osa keelte, seal hulgas eesti keele kohta. Sõnaraamatutesse ei saa sõnad muidugi iseenesest, vaid sõnaraamatu koostaja paneb nad sinna. Kui seni on õigekeelsussõnaraamatutes mõne võõrsõna juures antud soovitus kasutada hoopis omasõna, siis järgmises, 2025. aastal ilmuvas ÕS-is esitatakse omasõnad, võõrsõnad ja tsitaatsõnad sünonüümidena ning üldjuhul ilma koostajate eelistusteta. Seejuures on arvestatud esiteks seda, et sõnad on sõnaraamatus ilma kontekstita, samas tegelikus keelekasutuses sõltub sõnavalik kontekstist. Teiseks usaldavad sõnaraamatu koostajad kasutajaid tegema oma valikuid ise. Valikut aitab teha rubriigis "ÕS selgitab" antav info sõna etümoloogia, aga ka kasutussageduse jm kohta. Mõnel juhul leiab ka selgituse, et omasõna võib olla mõistetavam, nt sõna harvester asemel langetustraktor.

Laenulist päritolu on suurem osa eesti keele sõnu (näiteks ka raadio ja eeter) ja ainult omasõnadega oleks peaaegu võimatu väljenduda. Võõrsõnu on peetud ohuks eestlaste identiteedile ja iseolemisele, seda eriti poliitiliselt keerulistel aegadel ning seetõttu on võõrsõnu jõuliselt tõrjutud. Samas ei ole võõrsõnade tulekut keelde võimalik takistada ja seetõttu jälgivad nüüdisaja keelekorraldajad neid tulnukaid avatud meelega, pakkudes eesti keelde sobivaid mugandeid ja omakeelseid vasteid ning jälgides nende omaksvõttu. 

Uurimused näitavad, et soovitused eelistada omasõna või sugulaskeele laenu võõrsõnale, ei ole tavaliselt toiminud. Sõnavalikut mõjutavaid tegureid on palju, näiteks eelistab keelekasutaja soovituste kiuste soome laenule ristlus hoopis sõna kruiis, mis on eesti keelde tulnud inglise keele kaudu hollandi keelest. Soovitus uut sõna mitte laenata, kui keeles on juba sama nähtuse kohta (oma)sõna olemas, ei ole keelekasutuses mõju avaldanud. Üks põhjuseid on inimesele igiomane soov mitmekesiselt väljenduda. 

Teksti puhul on olulisim selge mõte ja rikas keelekasutus. Kui sinu teksti sobib paremini eesti omasõna, siis kasuta seda. Kui võrrelda sõnade kasutusandmeid, siis on näha, et hämara sisuga või mitmetimõistetavaid sõnu väga laialdaselt ei kasutatagi, sest enamasti on teksti loomise eesmärk oma sõnumi arusaadavaks tegemine. Või kui eesmärk ongi hägune väljendus, siis ei piira teksti loojat ükski soovitus. 

Võõrsõnu ei pea kartma ega vältima, sest nad ei ohusta eesti keelt. On hea teada, et ükski keel ei laena end surnuks. 

*

Loe lisaks

Anna Verschik 2012. Keelekontaktide uurimise võlu (ja kasu). Keel ja Kirjandus nr 8-9.

Demokraatlik ühiskond vajab ka demokraatlikult saadud võõrsõnu. https://novaator.err.ee/1609172446/demokraatlik-uhiskond-vajab-ka-demokraatlikult-saadud-voorsonu. Airika Harriku intervjuu Tiina Paetiga.  Novaator 24.11.2023 

Tiina Paet 2023. Võõrainese kinnistumine eesti keeles: keelekorralduslik ja leksikograafiline vaade. Doktoritöö. Tartu Ülikooli kirjastus. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/2cb9c9cb-d90f-4fbf-841b-88fb49c78583/content