Selle aasta kalaks valiti koha, kes on nii maitseomadustelt kui ka suuruse ja puhta liha poolest üks hinnatumaid püügikalu. Välimuselt on koha aga isemoodi kala: kehakujult oleks ta justkui haug, aga liigiliselt kuulub ahvenaliste sugukonda. Inglastel ongi koha pikeperch ehk haug-ahven, vanemas saksa kirjanduses oli kala nimetuseks samamoodi Hechtbarsch ning soome rahvapäraseid nimetusi on haukiahven.

Kust aga pärineb eestikeelne sõna koha? Kohale on vasteid teistes läänemeresoome keeltes, nagu vadja, soome, isuri, karjala ja vepsa, aga tegu on laensõnaga alggermaani keelest. Ent mitte igal pool Eestis ei ole kasutusel nimetus koha, vaid idapoolses osas tuntakse selle aasta kala nimetusega sudak, millele võib olla liitunud ka as-sufiks ehk sudakas. Sudak on laensõna vene keelest. Ehkki tegu on murdesõnaga, on nimetus sedavõrd tuntud, et sudaku leiab ka tänapäevastest eesti keele sõnastikest.

Koha on veel tore sõna selle poolest, et see on inspireerinud mitmeid kalambuurimeistreid, näiteks ütleb kalaturult tulija: ma sain täna viimase koha või üks kalamees teisele: vahetame kohad või oi mis kena kohake.

Pidagem siis lugu nii aasta kalast kalana kui ka vahva sõnana!