Tänavu tegi üks mu sõber ajakirjas Vikerkaar oma proosadebüüdi¹. Ka mina tegin debüüdi, nimelt Värskes Rõhus ja päevikudebüüdi². Ent mismoodi tegi eesti keeles debüüdi sõna debüüt ise?

On teada, et eesti keelde on debüüt tulnud saksa keele kaudu (das Debüt). Algselt on see pärit aga prantsuse keelest, kus nimisõna début hakati tähenduses 'esimene (avalik) esinemine' kasutama kujundlikult-üldistavalt tegusõna débuter eeskujul, mis tähendas 'tegema esimest lööki (piljardis vm sarnases mängus)'. Tänapäeval tähendab prantsuse début algust.

Saksa keelest on meile tulnud ka sõna pupill (die Pupille). See on pärit ladina keelest, kus pūpilla tähendas 'väikest tüdrukut' ja 'väikest nukku' (deminutiiv sõnast pūpa 'tüdruk; nukk'). Silma vikerkesta keskel paiknevat ava kutsuti niiviisi seepärast, et enda peegeldust ehk pisikest inimest nähti teise inimese silmas.

Lisaks üllatas mind saksa keele vahendusel tulnud sõna tulp (die Tulpe) päritolu. EKI ühendsõnastikus on tulpi kirjeldatud kui 'kevadel õitsevat püstiste kruusi- või kellukakujuliste õitega sibullille' – ehk siis lill nagu kruus või kelluke. Ent algselt on see pärit türgi sõnast tülbent, mis tähendas 'turbanit' või 'musliini'. See on omakorda pärit pärsia keelest (dulband), kus ta tähendas 'turbanit'. Ehk siis lill nagu turban.

Üks mu juhuslik avastus oli veel see, et saksa keeles räägitakse inimeste või asjade šokolaadiküljest (die Schokoladenseite). Öeldakse, et keegi näitab end oma šokolaadiküljest ehk parimast küljest. Kaunis!

*** 

1 Siim Lill. "Festival" – Vikerkaar, 2023, nr 6, lk 37–44.

2 Lydia Risberg. "Metamorfoos. Mälestuspilte neliaastakust Värske Rõhu keeletoimetajana" – Värske Rõhk, 2023, mai, lk 27–38.