Esiteks uudiseid sõnade viis ja kuus ainsuse osastava käänamise kohta. Osastava käände vormid üht, kaht, viit ja kuut on saadud lõpukao ehk reeglipärase häälikumuutuse tulemusel. Kuna häälikuühendit ht sõna lõpus võib olla mõnevõrra keeruline hääldada, ongi esimesele kahele sõnale tekkinud rööpvormid ühte ja kahte. Vormid viite ja kuute on tekkinud nende analoogia põhjal, ent keelekorralduses ei peetud neid normingukohaseks.

Eesti keele ühendkorpus näitab, et vormi viit on umbes kolm korda rohkem kui viite ja vormi kuut umbes neli korda rohkem kui kuute. Ehkki senised normingupärased vormid on keelekasutuses ülekaalus, on ka vormid viite ja kuute levinud. Seetõttu otsustas keeletoimkond pidada normingule vastavaks ka vorme viite ja kuute (mõlemad III vältes). Normingukohasteks loetakse seega ka sõnu viis ja kuus sisaldavaid liitsõnu, näiteks viiteteist, kuutekümmet, viitesada.   

Ja teiseks uudiseid sõna julgema nõrgaastmeliste rööpvormide kohta. Normingukohaste tugevaastmeliste vormide julgenud, julgetud, julgetakse jt nõrgaastmelisi rööpvorme julenud, juletud, juletakse jt oli seni keelekorralduses peetud kõnekeelseiks. Et need vormid on tegelikus keeles levinud, otsustas keeletoimkond pidada normingukohaseiks ka seni kõnekeelseks arvatud nõrgaastmelised vormid julenud, juletud, juletakse.

Lisalugemist

Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsus (te)t-rööpvormi, käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöörde ning sõnade õudne, viis ja kuus ning julgema rööpvormide kohta 16.11.2022.

Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Tallinn: Eesti Keele Instituut, EKSA, 2020, lk 248.