2023. aasta puuks valiti kõigile hästituntud harilik mänd. Eesti murretes on sellel puuliigil aga mitmeid muid nimetusi, millest levinumad on pedajas või pedäjäs kirderanniku- ja idamurde alal ning selle lõunaeestilised variandid Mulgi pedäje ja Tartu ning Võru petäi. Samast tüvest tuletatud pedakas ja pedak on levinud põhja- ja lõunaeesti murrete piirialadel.

Päritolult on pedajas palju vanem sõna kui mänd. Pedajal leidub vasteid soome-ugri keeltest kuni permi keelerühmani, männil seevastu üksnes läänemeresoome keeltes. Algselt tähendas mänd toidusegamise või kloppimise vahendit ehk pudrumända, see sõna on läänemeresoome keeltes balti laen. Arvatavasti on pudrumänna nimetus laienenud hiljem ka puuliigile, kuna ta tehti tavaliselt noore männi ladvast ning selle sõna algne tähendus on olnudki noor mänd.

Lisaks pudrumännale on mänd tähistanud ka lutsuõnge, näiteks Tormas on öeldud: vedasin männaga seitse lutsu välja. Mänd on ka rahvuslike kudumite ja tikandite üheks motiivinimetuseks, näiteks Muhus on täheldatud: kapetate (ehk sokkide) ülemised otsad ollid kirjutet, seal ollid männad.

Niisiis on mänd mitmeski mõttes huvitav sõna.