Keelesäuts. Kas sa minuga galale tuled? Aga kalale?
Seekordne keelesäuts keskendus tänavustele õigekirjanormingute muudatustele ning arutles sõna gala kirjapildi ja häälduse üle.
Emakeele Seltsi keeletoimkond otsustas, et osa võõrsõnade puhul saab kujunenud vastuolusid häälduse ja kirjapildi vahel vältida, selleks fikseeritakse norminguna nende võõrsõnade häälduspärane kirjutusviis. Nii vastavad kirjakeele normingule nüüd ka mitmed juba kasutusel olevad võõrsõnade häälduspärased variandid, selgitas Eesti Keele Instituudi nooremteadur-vanemkeelekorraldaja Tiina Paet.
Kuna eesti keeles g, b ja d üldiselt heliliselt ei hääldu, siis on täitsa loomulik, et sõna gala hääldub üsna samamoodi kui sõna kala. Pole küll põhjust arvata, et seesugune kokkulangemine alatasa segadust põhjustaks, sest enamasti aitab kontekst mõista, kas välja tuleks otsida kummikud või peokingad.
Aeg-ajalt on mõistlik õigekirjanormingud üle vaadata ja neid vajaduse korral uuendada. Sest normingud ei peaks üldjuhul väga tugevalt erinema tegelikust keelekasutusest. Lahknevus normingu ja tegeliku keelekasutuse vahel võib olla muu hulgas põhjustatud sellest, et keel on muutunud võrreldes normingute kehtestamise ajaga. Või sellest, et varem seatud normingud pole tööle hakanud, ehk inimesed pole neid omaks võtnud. Nii näiteks hääldatakse sõna gala enamasti pigem pika a-ga [gaala], ehkki senise normingu järgi oli ainuvõimalik variant gala, millele vastab hääldus [gala]. Kahe a-ga häälduse põhjuseks võib olla see, et gala ja kala häälduselt kokku langevad, kuid ilmselt on põhjuseid muidki, nt inglise keele mõju.
Eesti keeles kirjutatakse sõnad enamasti nii, nagu neid hääldatakse. Leidub aga rühm võõrsõnu, mille hääldus ei vastanud varem määratud kirjapildile. Seetõttu otsustas kirjakeele normingute üle otsustav Emakeele Seltsi keeletoimkond võtta vastu otsuse viia vastavusse osa võõrsõnade kirjapilt ja hääldus, mis senise normingu järgi liiga palju erinesid. Kellegi senised teadmised ei muutu valeks, sest kehtima jääb ka senine norming.
Näiteks sobib nüüd kirjutada gala ka kahe a-ga keskel: gaala. Ja karatee sobib kirjutada ka kahe e-ga lõpus, ning käänata karatee : karatee : karateed. Senine norming nägi ette see sõna kirjutada ühe e-ga ja käänata karate : karate : karatet. Pilafi sünonüümi plovi võib kirjutada ka kujul plohv hv-ga sõna lõpus (nagu ahv), samuti kahe f-iga ploff (nagu šeff), sest enamasti ei hääldata [plov], nagu senise kirjapildi järgi tulnuks. Lisaks on tsunami kõrval normikohane kirjutada nüüd ka kahe a-ga tsunaami ja polügooni kõrval ühe o-ga polügon.
Kirjakeele normingud on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. Praegu on uusim ÕS 2018, normingu muudatused koonduvad praegu ühendsõnastikku ja edaspidi järgmisse ÕSi, mis ilmub 2025.
Vt ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsust ja Tiina Paeti artiklit "Võõrsõnade kuju normimise probleeme tänapäeva eesti keeles" (Keel ja Kirjandus, 2022, nr 10, lk 923−947) ning EKI ühendsõnastikust vastavaid sõnu.
Toimetaja: Maiken Tiits
Allikas: Vikerraadio