kas-liite abil on uute sõnade moodustamine väga produktiivne. Näiteks pastapliiatsi asemel öeldakse pastakas ja televiisori asemel telekas. Enamasti kasutatakse neid sõnu pigem argisemas keelepruugis, kus kas-tuletis asendab pikki liitsõnu ja tähistab kõige sagedamini mingisugust eset: kaisulooma asemel kaisukas ja mootorratta asemel motikas. 

kas-tuletis võib asendada ka kohta märkivat liitsõna: bussijaama asemel saab lühemalt öelda bussikas, kirbuturu asemel kirbukas ning kutsekooli asemel kutsekas. Kas-tuletis võib lühendada ka inimest märkivat liitsõna, näiteks saab öelda kursusekaaslase asemel kursakas.

Suur hulk kas-lõpulisi nimisõnu tähistab isikut mingi tunnuse järgi ja neil on enamasti hinnanguline varjund – näiteks küürakas, lombakas, kaltsakas ja unstantsakas. Neutraalse tähendusega on kohanimedest tuletatud elanikku tähistavad nimisõnad, näiteks pärnakas, poolakas ja narvakas. Tuletised on sama tähendusega kui vastavad lane-liited, näiteks leedukas ja leedulane, abjakas ja abjalane, kohtlajärvekas ja kohtlajärvelane.

kas-lõpuliste sõnade hulgas on tegelikult ka palju selliseid nimisõnu, mis oma kuju poolest tuletisi meenutavad, ent mida tüveks ja liiteks jagada ei saa. Sellised on näiteks jõmpsikas, vasikas, prussakas, kasukas, rusikas ja vaarikas.