Prügi. See on üks igapäevane eesti sõna, mille oleme oma keelde mitusada aastat tagasi alamsaksa keelest üle võtnud. Alamsaksa keeles on sõna brugge tähendanud tammi, silda või tänavat.

Eesti keelde tulles on aga sõna tähendus muutunud. Meil tähistas prügi esialgu kitsamalt tänavasillutist. See tähendus on siiani säilinud tegusõnas prügitama, mis tähendab 'teed või pinnast (peenema) sillutisega katma, sillutama'.

Sillutamiseks ehk prügitamiseks kasutati kiviklibu, puidusodi ja muud taolist. Edaspidi on hakatud prügiks nimetama ka igasugu muid tarbetuid jäätmeid ning prahti.

Sõna prügi näitab meile ilmekalt, et eesti keelde laenatud sõna ei kopeeri alati laenuallika tähendust, vaid võib märkimisväärselt teiseneda. Paljude laensõnade sisulist seost algse laenuallikaga ei ole tänapäeval enam lihtne tajuda. Huvitav on seegi, et meie prügi on algselt olnud sama mis nüüdne saksa Brücke või inglise bridge ehk sild. Nii on nende sõnade vahel otsene keeleajalooline ühendussild.

Prügiga paralleelselt on murdekeeles kasutatud paiguti ka näiteks sõna pragi, mis kannab samuti prügi ja prahi tähendust.

Prügi ja pragi leiab ka Eesti asustusnimedest. Varasemalt on siin-seal antud Prügi nimi vaesematele sauna- ehk popsikohtadele (nt Prügi saun). Pragi esineb tänapäeval Põlvamaal külanimena. Selle nime jäljed viivad 19. sajandi algusesse, mil Pragi tuli kasutusse talunimena, ning see arvataksegi olevat lähtunud 'prügi' tähendanud sõnast.

See on tore näide sellest, kuidas ka keeles on prügist saanud midagi uut teha, seda n-ö taaskasutada. Alguses prügi, hiljem aga kena kohanimi.