Kaarin Kivirähk Balti kunstist: huvi väiksemate narratiivide vastu on suur
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) spetsialistid Maria Arusoo ja Kaarin Kivirähk üritavad ühtse Balti rindena pakkuda kaasaegses kunstis vaheldust suurtele narratiividele ja võtta väiksemaid kunstivälju omaette väärtustena.
KKEK viimaste aastate eesmärk on olnud pakkuda Balti riikide kunstivälju ühe komplektina. "Võime selgelt öelda, et meie huvi on meie naaberriigid ja ja võib-olla ka Ida-Euroopa laiemalt. Meil on ka väga häid koostööpartenreid Brüsselis ja mujal Lääne-Euroopas, aga viimased seitse–kaheksa aastat on meie fookuseks olnud regiooni koostöösuhete tugevdamine," ütles Arusoo Klassikaraadio saates "Kunstiministeerium".
Oluline on huvi tunde väiksemate kunstiväljade vastu, mitte end pidevalt suure kunstiväljaga suhtesse positsioneerida. "Loomulikult oled ka sellest teadlik, aga see ei ole A ja O, millest lähtud. Et sa ei sea ennast kogu aeg suhtesse Lääne kunstiteooriaga, vaid huviga vaatada, mis ka Lätis või Soomes selle kohta kirjutatakse," ütles Aruosoo.
Lisaks ühistele näitustele toimub ka nähtamatum koostöö. "Meil on palju toredaid näiteid, kuidas meil on käinud kontoris mõni Leedu praktikant ja mõni Eesti praktikant siis omakorda Vilniuses. See pole avalikkusele nähtav, aga annab tohutult juurde, sest on noored kuraatorid, kellel on juba isiklik kontakt olemas," arvas Kivirähk.
Ühtse regiooni strateegiaga läheneti ka Islandi Sequences biennaalile. "Mõtlesime, et kui meid eestlastena valiti kureerima, siis miks mitte võtta kaasa ka teadmised meie regioonist ja tutvustada seda kunsti teises piiririigis. Nägime, et see toimis väga hästi," ütles Kivirähk.
"Islandil kuulsime paljude kolleegide käest, et polegi kunagi sinna suunas mõelnud, et te olete alati kuskilt kaardilt välja jäänud ning tahaks tulla ja rohkem näha. See on juba väga hea tulemus," lisas Arusoo.
"Mulle tundub, et huvi väiksemate narratiivide vastu on praegu hästi suur. Vist ollakse väsinud hästi kesksest loost, mida on juba aastaid kuuldud. Meid külastas grupp ajakirjanikke Londonist ja Pariisist, kellele kunstimaailma metropolidest tulnuna avaldasid väga muljet täiesti teistsugused hääled ootamatutes dialoogides," selgitas Kivirähk.
Veneetsias pandi 2019. aastal Balti peoga seljad kokku. "Rahvusvahelises kontekstis on selline tähelepanu üleküllus, et ei ole mõtet üksteise vastu võidelda. Saime aru, et väga paljud külalistest, keda kutsuda tahame, kattuvad. Siis on targem seljad kokku panna ja koos teha," ütles Arusoo.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: Klassikaraadio "Kunstiministeerium", intervjueeris Anna Kaarma