Arhitektuurisaade "Ühe maja lugu" viib 1944. aastal avatud sõjavangide laagrisse, millest hiljem sai Tallinna vangla. Sarnaseid vangilaagreid ehitati 1944. aastal näiteks ka Narva, Kiviõlisse, Valgasse ja Pärnusse. Kui enamus asutusi suleti, siis Tallinna kompleks kujundati ümber tavavanglaks.

Viimane vang lahkus Tallinna vanglast 7. detsembril 2018 ja kinnistu, millel vangla asub, on juba aastaid müügis olnud.

Kui enamasti olid sõjavangide laagrid ajutised, siis Tallinna vangla direktor Hannes Liivak, arvab, et Tallinna vangilaager tehti alaliseks peamiselt asukoha tõttu. "1940. aastatel ei olnud see piirkond kesklinn. Parajalt linnaservast eemal, barakid enam-vähem püsti, nii et miks mitte seda siis edasi pidada," arvas Liivak.

Tingimused ei olnud Tallinna vanglas kiita. "Oleme ausad, et see on selline ajaluga, mida vanglana ei oleks tahtnud enam ühtegi päeva pidada. Üks asi on kuluefektiivsus, aga inimväärsed tingimused on teine asi. Ei olnud siin ruumi kunagi piisavalt ja argiolme tingimused olid samuti ajale jalgu jäänud," ütles Liivak.

Tallinna vanglas oli kunagi tüüpiline kamber kuuekohaline. Euroopa standardite järgi jäi põrandapinda väheseks. Uues vanglas on iga vangi kohta ette nähtud neli ja pool ruutmeetrit. Vanas vanglas küündis see arv kolme ruutmeetrini.

"Tänases Eestis suudame pakkuda vangidele inimväärseid elamistingimusi. Alati saab ühte või teist asja paremini teha, aga Euroopa standard on saavutatud," lisas Liivak.

"Ühe maja lugu" on ETV eetris laupäeval, 11. novembril kell 20.00.