X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Vaata enne tele-eetrit: "Ühe maja lugu" avab villa Andropoffi uksed

Foto: ERR

Arhitektuurisaade "Ühe maja lugu" piilub sel nädalal Valgeranna kaldal asuvasse villa Andropoffisse.

1980. aastate keskel Valgerannas parteifunktsionäride puhkekoduks ehitatud villa arhitekt on 1970. ja 1980. aastate Nõukogude Eestis hulga avalikke objekte teinud Raine Karp.

Arhitektuuriteadlase Epp Lankotsi sõnul on maja põnev kahel põhjusel. "See on tüpoloogiliselt huvitav maja ehk tegemist on omaaegse Nõukogude Eesti juhtkonnale kuulnud puhkebaasiga. Teiseks on muidugi põhjus selle hoone projekteerinud arhitektis," märkis ta.

Lankotsi sõnul on Raine Karbi loomingut peetud hästi materiaalseks. "See materjal annab ka mingisuguse monumentaalsuse. Lisaks eripärasele vormile, mida enamasti hinnatakse," selgitas ta ning lisas, et Andopoffi puhul jääb silma maja jõuline vorm. "Kui me seda eestpoolt vaatame, mõjub see kohati lausa pealetungivalt."

Karp meenutas, et maja projekteerides teadis ta, et ta ei soovi teha modernislikku kasti. "Üritasin teha nii, et see oleks ajatu," täpsustas ta.

Arhitekti sõnul oli majal kolm eesmärki: see pidi olema minihotell, seal pidi saama külalisi vastu võtta ning samuti pidi olemas olema banketisaal, kus tähtsaid parteiüritusi teha.

Valgeranna mändidealust oli ENSV poliitiline ladvik hakanud eelistama juba 1960. aastatel, mõte eksklusiivsest kompleksist läks idanema 1970ndatel. Esimese hoonena ei projekteeritud aga sugugi mitte peamaja, vaid 1974. aastal joonistas Meeli Truu välja saunamaja, seejärel kino ja mängude maja.

Nõukogude aja lõpus kutsuti maja perenaiseks Anne Jõesaar-Pakka, temagi teadis alguses vaid üht: et tegu on väga salapärase paigaga. "Ees, kui te väravast tulete, oli putka, mis on nüüd ümber ehitatud. Seal oli ikkagi ööpäevaringne valve. Kõik oli ümberringi aiaga piiratud. Isegi metsas seenel olles ei julgetud sellele liiga lähedale tulla. Kui 1992. aastal nii-öelda väravad avati, läks kolm-neli aastat enne, kui inimesed julgesid siia tulla," meenutas ta

Pärast vabariigi taasiseseisvumist toimusid villas erinevad peod. Maja pikaaegse perenaise sõnul on Andropoffis pidutsenud kogu Eesti tolleaegne koorekiht. "See, mis selle maja seinte vahel toimus, jääb selle maja seinte vahele," rõhutas ta.

Andropoffi nime hakkas maja kandma uue sajandi alguses. Mõte panna majale nimi NSV Liidu ülenõukogu presiidiumi esimehe Juri Andropovi järgi on mõneti loogiline, sest peamaja ehituskäsk oli tulnud just valitsuselt. "See on üle maailma väga müüv nimi. Ja oligi, see nimi müüs väga hästi," märkis Jõesaar-Pakka.

Villakompleksi tänane omanik Madis Mägi plaanib seal läbi viia kapitaalremondi. "Hooned on muinsuskaitse all, need tuleb taastada ja seda me teeme. Olles muinsuskaitsega vestluses olnud ja käinud nendega kohtumas, nad on andnud meile loa siia väikse spaa teha," kergitas Mägi tulevikuvisioonilt katteloori.

Arhitektuurisaade "Ühe maja lugu" on ETV eetris laupäeviti kell 20. Saatejuht on Owe Petersell.

Toimetaja: Karmen Rebane

Allikas: "Ühe maja lugu", saatejuht Owe Petersell

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: