Palju õnne, sa võitsid PÖFF Shortsi rahvusliku võistlusprogrammi oma lühifilmiga "Emapiim". Kas sa kirjeldaksid oma sõnadega, millest see film räägib?

Minu jaoks rääkis see pettumusest ja lastekasvatamise raskusest, sest film on emast ja pojast ning nende omavahelisest suhtest.

Kust sa filmi jaoks inspiratsiooni said?

Meie stsenaristil oli onu, kes pöördus pärast pikaaegset eemal olemist oma ema juurde tagasi ja keegi ei tea, mis temaga vahepeal juhtus. Sellest loost kõik alguse saigi, kuigi kontekst oli väga teistsugune. See oli Bosnia sõja ajal, mil juhtus palju asju.

Ja siis me jõudsime siia ning me mõtlesime, et sel lool üksinda elavast 60ndates eluaastates naisest, neil peresuhetel ja inimese üksindusel on eestlaslikke tunnuseid.

Ise oled sa Venemaalt, su meeskond on väga rahvusvaheline ja film on üles võetud eesti keeles Eesti näitlejatega. Ka magistrikraadi oled omandanud Tallinnas BFM-is. Räägi, kuidas film sündis?

Me alustasime ideest, et poeg tuleb pärast pikka aega tagasi ema juurde. Alguses oli plaan film teha vene keeles, aga siis algas sõda, mis raskendas asjaolusid, mistõttu otsustasime me filmi teha eesti keeles ja rääkida lihtsalt nendest peresuhetest.

Esialgu pidi film olema seega poliitilisem?

Jaa, me arutasime selle üle. See on üheaegselt nii huvitav kui ka keeruline nii palju erinevaid rahvuseid ühte meeskonda kokku tuua. Ma arvan, et sellistel juhtudel, üldisemate lugude puhul, millega kõik saavad suhestuda, on olukord parem.

Ma olen väga rõõmus, et Pääru Oja rolli vastu võttis, sest ma tean, et ta on omamoodi staar siin. Ja suur tänu ka Küllile (Palmsaar), sest ta on imeline ja ma tean, kui innukalt ta tööd teeb.

Need on mu tänusõnad näitlejatele, sest nad tegid tõesti suurepärast tööd. Meil oli tööprotsessis palju toredaid võitlusi, aga nad õpetasid mulle palju.

Ma ei tea, kui palju sa eesti keelt räägid, aga kuidas oli lavastada, kui stseenid olid eesti keeles?

Lavastamine leidis aset inglise keeles. Meil oli muidugi ka eestlasi meeskonnas, kes mõtlesid ja analüüsisid ning kes olid võimelised mulle ütlema, kui midagi valesti on.

Ma arvan, et meil vedas suurepäraste näitlejatega, kes tegid oma tööd väga hästi. Keeleline pool oli suuresti nende enda otsustada. Prooviperioodil tõidki nad välja asju, mis ei tööta. Näiteks Pääru küsis, miks ta tegelane kolib Poola. Tema arvates oli loogilisem, kui ta läheks hoopis Norrasse, et tööd leida. Ma arvan, et filmis on just näitlejate poolt sisse toodud asju, mis teevad filmi rohkem eestipärasemaks.

Mida sulle PÖFF Shortsi auhinna võitmine tähendab?

Ma olen väga õnnelik, ma ei oodanud seda. Hetkel töötan ma koos oma sõbra Kristen Aigroga täispika filmi stsenaariumi kallal, millele me otsime produktsioonifirma tuge ja oleks tore teha seda siin Eestis, sest mu esimene kogemus oli imeline.