"Tänavune aasta on olnud tõesti proovist proovi jooksmine, ja proovist võttele ja võttelt tagasi proovi," ütles näitleja Pääru Oja. "Vabu päevi on väga vähe olnud."

Vanad originaalid, mille uusversioonides Oja kaasa on teinud said kõik üle vaadatud. "Film "Siin me oleme" ja telelavastus "Vigased pruudid" mind väga ei kammitsenud," ütles Oja, kes mängis mitmetes kinos väga menukalt linastunud mängufilmides.

"Ma teen nüüd võib olla liiga, aga pean ütlema, et "Siin me oleme" ei ole väga hea film. Kindlasti on väga huvitav see lugu, kuidas sellest on saanud meie kultusfilm. "Suvitajate" tegemisest on nüüd möödas juba kaks suve," meenutas Oja. "Meelis Rämmeld ja Ago Anderson on vahvad kamraadid ja suurepärased näitlejad, kellelt on palju õppida. Telelavastust "Vigased pruudid" vaatasime Kaspar Velbergiga koos ja katsusime sealt kõik hea ära varastada või kaasa võtta, mida me nägime."

"Midagi pole teha, kui teha kunstfilme, siis nii vabalt nendes mängida ei saa, nagu sai mängida "Suvitajates" ja "Vigastes pruutides"," oli Oja tänulik. "See on näitlejale väga tänuväärne asi, et saad ka filmilindi peal ära proovida need suuremad saltod. Need filmid on mingis mõttes nooremale generatsioonile, kes neid vanu filme ehk ei teagi või olekski jäänud teadmata, kui uusi poleks tehtud. Nad on ikkagi terviklikud teosed, mingit eelteadmist ei pea olema. Meelelahutus niikuinii, aga mulle mõjus "Suvitajate" film väga soojalt."

Filmis "Vari", mille võtted toimusid ka sel aastal ja kus Oja kehastab luuletaja Juhan Liivi, pidi ta kaotama kõvasti kilosid. "Nälgides," ütles Oja. "Ja palju Liivi kohta lugedes. ""Vari" on fantaasia ühest ajast, kui Liiv läks oma vanematekoju Alatskivile ja tegelikult on vähe teada, mis ta sel ajal tegi, aga lugu räägib siis sellest, kuidas ta satub ühe krimiloo keskpunkti."

"Võib ju jälle arutada, et meie püha lehm, Juhan Liiv ja kas nii tohib teha, aga mina väidan küll julgelt seda, et kui miski on kultuuris elav, siis just selliseid asju tohib ja peabki tegema. Ega me selle filmiga Juhan Liivi ära ei suuda tappa. Kultuuris lähevad asjad jamaks siis, kui me peame hakkama vaatama, et iga pannal oleks õige ning igal mustril oleks sinine ja roheline õigel kohal. Kui seda peame hakkama vaatama, siis on asi juba surnud. Fantaasia hoopis kinnitab seda, et Liiv on meie jaoks väga elus."