X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ergo Kuld: ilusaid ja surematuid lugusid peaks taasekraniseerima

Foto: Priit Mürk/ERR

Režissöör Ergo Kuld on vändanud lõppeva aasta Eesti kinolevi suurimad publikumagnetid: "Suvitajad", mida külastas 107 000 inimest ning "Vigased pruudid", mis kogus 92 000 vaatamist. Kuld sõnas Vikerraadio saates "Lõpp hea, kõik hea", et taasekraniseeringuid on vaja, kuid "Kevade" kallale ta veel ei kipu.

Eesti kinolevis jäid "Suvitajad" vaadatavuselt alla üksnes globaalsele hittfilmile "Barbie". "Eesti lugudel on Eestis ikka kergem. Eestlane ikka eelistab oma lugu, Eesti lugu ja eesti keelt. Suur tunnustus on see igal juhul," kommenteeris Ergo Kuld.

Kulla sõnul oli "Suvitajaid" keeruline tänapäeva tuua ja töötama panna nii, et see ka inimestele korda läheks, et ta ei oleks koopia ega kergema vastupanu teed minek. "Ma püüan läheneda asjale nagu loole, mida pole varem tehtud ja minna ja teha seda nii ausalt ja ehedalt, mõtlemata igasugustele tulemustele või mida keegi sellest arvab," sõnas ta ja lisas, et uusversioone peab tegema, et tuua lugu noorele vaatajale lähemale ja seda kultuuriruumis kuidagi väärtustada.

Näitlejaid valib Kulla enda sõnul küllaltki tunde pealt, selle põhjal, mida ta neilt ootab ja mida ta neilt varem näinud on. "Kogu see tööprotsess on konsensuslik, me näitlejaga koos loome seda rolli. Näitlejal on oma nägemus ja ma usaldan seda," kinnitas ta. "Kaire puhul, ma pole seda talle ise öelnud, aga see tunne polnud mul 100 protsenti see, mida ma tahaks, et see oleks, kui me platsile läksime, aga ma usaldasin protsessi. Ma teadsin, et platsile minnes, kui tal on kostüüm, grimm, kui me oleme õiges keskkonnas, siis see muudab ja see muutis," rääkis Kuld.

Kui 1978. aastal tehti kriitikute poolt maha Sulev Nõmmiku filmiversioon, siis sama lugu oli ka Kulla "Suvitajatega", mis kriitikutele eriti ei meeldinud, kuid rahva poolehoiu pälvis sellegipoolest."Meie filmi eesmärk pole olnud teha avangardi. Eesmärk on olnud teha armas, lihtne ja südamlik tänapäevalugu. Eesmärk on olnud meelt lahutada ja natuke nende tänapäevaste teemadega mängelda," sõnas Kuld.

Eesti filmitegemise ja -tootmise maastikku hindab Kuld rahuldavaks. "Eks see rahastamise poliitika on nii ja naa, need on valusad teemad. Aga ma arvan, et seis oleks oluliselt parem, kui oleks võimalus žanrivalikut mitmekesistada. Selle määrab suuresti rahastus," ütles ta.

Kuld on kõik oma filmid teinud erarahastusega. "See seab meile teatud mõtted mingisugused raamid. Me peame lähtuma sellest, et eesmärk on meeldida võimalikult paljudele inimestele ja samas hoida mitmekihilisust, et me oleks ka tõsiseltvõetavad." Rahvafilmide ja tõsiste filmide vaheala on Kulla sõnul aga täitmata, kuna võimalusi lihtsalt pole.

Erarahastus annab Kulla sõnul talle teatud vabaduse. "Ma eelistan tööprotsessi, et mul tekib idee, ma arendan seda ja ma tahaks selle võimalikult kiiresti teostada," märkis ta.

Hetkel on Kullal koostöös Apolloga arenduses film, millega kavatsetakse ka Eesti Filmiinstituudi ja Sihtasutuse protsessid läbi käia, et saada filmile võimalikult suur rahastus, et teha lugu nii nagu seda võiks teha. Arendatava filmi näol on Kulla sõnul tegu ajastudraamaga 18. sajandi Mulgimaalt.

"Kevadet" Ergo Kuld enda sõnul veel vähemalt hetkel uuesti tegema ei hakka. "Neid ilusaid ja surematuid lugusid peaks taasekraniseerima. Tunnistan ausalt, et on laual olnud see teema ka minuga vesteldes, aga hetkel mina ei näe, et ma võiksin see olla, kes seda võiks teha. Võib-olla tulevikus," avaldas Kuld.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Allikas: "Lõpp hea, kõik hea", intervjueerisid Maian Kärmas ja Arp Müller

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: