X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ivar Põllu: kriis oleks tulnud niikuinii, sest üleproduktsioon oli meeletu

Foto: Priit Mürk/ERR

Tartu Uue Teatri loovjuht Ivar Põllu ütles Vikerraadiole antud intervjuus, et teatrimaailma oleks üleprodutseerimise tõttu tabanud kriis ka ilma pandeemiata. Sealjuures loodab Põllu, et kriisid nügivad teatritest välja ümaramad teemad.

Järgmisel aastal tähistab Põllu 50. sünnipäeva. Kuigi ümmarguse numbri tähistamiseks Põllul endal plaane veel ei ole, siis 2024. aastal toimub Põllu eestvedamisel Ida-Virumaal teatrifestival Hungerburg2024 ning kõige viimaseks kontserdiks tuleb kokku ansambel Genialistid. "Võib-olla on see alateadlikult nii, sest teadlikult see küll nii ei olnud mõeldud," kommenteeris Ivar Põllu Vikerraadio saates "Lõpp hea, kõik hea".

Kuna teatrimaailmas käib ajaarvestus pigem hooaegade kaupa, siis Põllul on möödunud aastat kokkuvõtta raske, aga 2022/2023 hooajal võeti Tartu Uues Teatris Põllu sõnul palju uusi sihte. "Katsetasime uusi asju ja väga paljuski, nagu riskide puhul alati, ei pruugi need õnnestuda ja väga paljud asjad ei õnnestunudki. /.../ Ütleme nii, et see ei olnud see hooaeg, mille puhul võisime kindlad olla, et saame jube kuulsaks ja lahedaks. Pigem tegime asju, mida me varem polnud teinud. Näiteks ühislavastuse Vanemuise teatriga. Sellest on kaua räägitud, et miks Tartus teatrid koostööd ei tee. Nüüd on tehtud. Mõlemad teatrid on rahul ja nüüd seda enam kunagi ilmselt ei juhtu," naljatles Põllu.

Maailmas toimuvad kriisid jõuavad Põllu sõnul kindlasti lõpuks kuidagi ka kultuuri. Kõige suuremaks määrajaks on sealjuures inimeste enda suhtumine erinevatesse teemadesse. Samas katsetati koroona pandeemia ajal ka kultuuritootmine interneti ja ülekannete vahendusel, mida Põllu hinnangul keegi enam nii pea näha ei taha. "Koroonakriis saabus täpselt sel ajal, kui kõik oligi juba lõhki minemas. Kriis oleks tulnud niikuinii, sest üleproduktsioon oli selleks ajaks nii meeletu. Kõik teatrid olid juba publiku käes pantvangis," arvas Põllu.

Kuigi ühelt poolt otsivad inimesed kergemat meelelahutust, siis Põllu toob välja, et möödunud aasta kõige edukamad lavastused on olnud just tragöödiad. "Need on olnud suured paksud tragöödiad. Inimesed tahavad mõnes mõttes ka just seda läbi kogeda. See on paradoksaalne, aga nii see on. See on ka kõige otsesem Eesti teatri reaktsioon sõjale. Lavastused, mis on väga päevakajalised või dokumentaalselt ei ületa lävendit, aga kaks suur antiikset tragöödiat ületasid," ütles Põllu ja loodab, et eelmiste kriiside tulemusena surevad välja ümaramad teemad. "Me ei proovi enam ära peita, et tegu on tragöödiaga. See on väga meeldiv," ütles ta.

Põhjus, miks päevakajalisemad lood lavadele ei jõua, peitub Põllu hinnangul teatrimaailma varasemas valusas kogemuses. "Vaatasin eile Hardi Volmeri filmi, kus tuli meelde see, et kunagi oli laulev revolutsioon, mille puhul oli ka nii, et see mis toimus tänaval oli palju põnevam kui see, mis toimus laval. Siis ka ju teater üritas kaasa minna. See oli väga naeruväärne. Ma arvan, et kuskil seljaajus teatrivaldkond mäletab seda kui naeruväärne oli teha perestroika lavastusi. Sellest ei taheta rääkida. Võib-olla ka sellepärast ei üritagi teater olla nii päevakajaline. Pigem saab teater olla üldistav, suurelt üldistav või siis haarata natuke ette," selgitas Põllu.

"Teater on ju kohutavalt inertne. Film veel rohkem, tohutult pika planeerimisega. Aga teatris tegelikult ka selleks, et üks suur esietendus toimuks tähendab ikka vähemalt aasta aega tööd. Mitte ainult see, et inimesed õpivad partiisid või lavastaja mõtleb. See on ka organisatoorselt väga palju planeerimist, et erinevad inimesed, kes on erinevates organisatsioonides saaksid kokku ja kõik klapiks," ütles Põllu ning lisas näitena, et "Serafima ja Bogdan" valmimisele läks peaaegu 2 aastat eeltööd.

Põllu tõdeb, et kultuuris on rasked ajad ees, aga vähemalt Tartu Uus Teater oli sellega ka arvestanud. Hetkel on Põllu loovjuhitud teater veel täitsa elus. "Lepinguid ei ole veel allkirjastatud, aga tundub ka, et jääme ellu. Lihtsalt mingit kasvu enam ei saa tulla. Ei saa ka niimoodi jätkata. Umbes, et kui lehest loeme, et Tartu linn ja kultuuriasutused said nüüd kinnitada mingi kindla palga, aga selleks, et säilitada olemasolevat, tuleb tegevust optimeerida, siis me oleme samas seisus," leidis Põllu ja ütles, et Tartu Uus Teater sai ka kolmeks aastaks fikseeritud toetuse.

Küll aga on langenud Tartu Uue Teatri piletimüügi numbrid, aga seda ei pane Põllu ainult inimeste majanduslikust olukorrast tingitud ohverduste arvele. "Me oleme ka muutnud oma reklaamistrateegiat. Me ei tee sellist reklaami nagu varem. Teisalt on meil ka hoopis teistsugune repertuaar. See võib-olla tõmbab ka inimesed mõtlikumaks, et ei tea, kas ma nüüd vaatan seda asja või mitte. Lisaks ka see, et kuna me tee ka selliseid piletiuputusi, nagu teevad teised teatrid, siis on see pimesi etteostmine ka kõvasti vähenenud. Küsimus, kas mul sel hetkel seda raha on, on rohkem pinnale ujunud" selgitas Põllu.

Toimetaja: Neit-Eerik Nestor

Allikas: "Lõpp hea, kõik hea", intervjueerisid Mirko Ojakivi ja Madis Hindre

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: