Lavastuse idee tekkis Andreas Aadelil asjadest, mis teda iga päev ümbritsevad. Nii püüabki lavastus uurida neid tugevaid emotsioone, mida tekitavad meis elutud esemed.

"Alustades sellest, et kui sa lähed närvi selle peale, kui kruvil on mingi keere läbi keeratud või see jõnks, mis sul käib läbi, kui tõmbad sügavkülmast jäätunud sahtli lahti, see krälin mis käib. Kuni selleni välja, kuidas on esemed, millega oleme lapsepõlves ümbritsetud, kujundanud meie identiteeti, kuidas me oleme koos üles kasvanud mingite esemetega, mis on meid mõjutanud. Et see lavastus vaatabki esemete mõju inimestele," selgitas lavastaja.

Näitlejad ja rekvisiidid on selles tükis toodud võrdsemale tasandile. Mõnel hetkel aitavad näitlejad asjadel esineda, teises kohas jällegi aitavad esemed inimest. Aadeli sõnul uurib lavastus muuhulgas ka inimeste enda esemelisust.

Inimeste esemelisus väljendub Aadeli sõnul näiteks sarnastes tegevustest, ütlustes ja käitumismustrites. "Mingid asjad on lihtsalt nii üks-ühele. Vaatad ringi ja käitumine on nii sarnane, et inimesed mõjuvad natukene nagu mingid tooted," lisas ta.

Etendused toimuvad Tartu Uue Teatri väikeses saalis. Laval on palju asju ning Grete Jürgenson ja Kirill Havanski.