Tiina Loki sõnul oli Paradžanov poeet ja väga andekas kunstnik, kelle filmid mõjusid kui poeesia, kus filmilindile olid püütud sügavalt rahvuslikud kujundid. "Eraelus aga oli ta ekstsentrik ja sattus õige kiiresti vastuollu võimudega, kes pidasid paremaks ta isoleerida aastateks vanglasse, kus ta aga leiutas uued väljendusvahendid. Tema mosaiigid, kübarad, kostüümid, maalid on hunnitud ja kaunistavad tema majamuuseume nii Jerevanis, Thbilisis kui ka Kiievis."

Paradžanovi režissööridebüüt "Andries" valmis 1954. aastal, suurema tuntuse saavutas ta aga 1965. aastala valminud linateosega "Unustatud esivanemate varjud", mis linastus nii Veneetsia kui ka Locarno filmifestivalidel. Tema viimane täispikk mängufilm "Ašik-Kerib" valmis 1988. aastal, ta suri 1990. aastal 66-aastasena.

Sergei Paradžanovi filmipäevadel linastuvad:

"Unustatud esivanemate varjud" (Tini zabutykh predkiv, 1965)

"Granaatõuna värv" (Sayat Nova, 1969)

"Surami kindluse legend" (Ambavi Suramis tsikhitsa, 1985)

"Ašik-Kerib" (Ashug-Karibi, 1988)