Pihlaku ja Tuksami töö "Sindlinahk" on kergliiklussõlm Tartus Vaksali tänaval, mis koosneb sillast ja kahest tunnelist ja loob sujuva ühenduse Tartu kahe linnajao vahele. Töö autorite sõnul oli projekti läbivaks ideeks luua linnaruumile otsekui pehme, looklev nahk, mis tekitab liikumisteede sujuva jätkuvuse.

"Meie eesmärgiks oli luua kasutajasõbralik ja kvaliteetset keskkonda loov ehitis. Linnas liikumine peaks olema nii sujuv ja takistusteta kui ka pakkuma vaheldusrikkaid kogemusi. Nii lühenevad tunnetuslikud vahemaad ja ka inimese käivad rohkem jala. Olen kuulnud, et inimesed ei tule "Sindlinahka" mitte ainult läbima, vaid ka lihtsalt vaatama," ütles Siim Tuksam.

Tuksami sõnul tekitab liiklussõlmes vajalikku elamust Lõuna-Eestile omane ehitusmaterjal tellis, mis esindab nii traditsioone kui ka käsitööoskust. Nimelt on ehitis kaetud saja tuhande tugeva ja konkreetse sindlilaadse klinkertellisega. Vastavalt päikesevalguse UV-kiirguse analüüsile vahetavad kivid ka värvi – tunneli sisemuses valitsevad soojemad toonid, samas kui väliruumis muutub valdavaks hallikas toon, et vältida liigset kontrasti betoonelementidega ja lasta objektil terviklikult mõjuda.

Sille Pihlak tõi "Sindlinaha" õnnestumise ühe põhjusena välja koostöö jätkumise ehitajatega, kui projekt sai Tartu linna poolt rohelise tule. "Julgesime katsetada ehitustehnilisi lahendusi, mida seni ei ole Eestis ette võetud. Tänu kandvatele käsipuudele ja järelpingestamisele mõjub sild kohati isegi uskumatult saledana. Tunneli kehandid said aga Eestis esmakordselt rajatud rammimistehnikaga, tänu millele ei pidanud rongi-, auto- ja jalgsiliiklust katkestama."

Iga kahe aasta tagant välja jagatavate auhindade lühilisti valiti 40 parimat arhitektuuriteost üle Euroopa, mis tagab "Sindlinahale" ka koha EUmiesawardi kataloogis ning rändnäitusel. Seni on Eesti ajaloos 40 parema hulka jõudnud Koko arhitektid Rotermanni Laudsepatöökojaga ja Nieto Sobejano Arquitectos Arvo Pärdi Keskusega. Lõppvooru finalistid kuulutatakse välja veebruaris.

Igapäevaselt EKA arhitektuuriteaduskonda juhtiv Pihlak leidis, et nominatsioon preemiale on märk kohalikele arhitektidele tegeleda ruumiküsimustega laiemal skaalal. "Isegi kui tegemist on pealtnäha vaid raudteesillaga, on see näide, kuidas arhitektuur muudab linnaruumi ja taristuobjektid kaasavamaks ning selle elanikke aktiivsemaks. See on 21. sajandi arhitektuuri üks peamisi väljakutseid, millega tegeleme igapäevaselt ka tudengitega," ütles Pihlak.