"Narva puitbaroki" teine etapp, mille eesmärgiks oli muuseumi kogudes asuvate puitfragmentide uurimine, toimus 22.–26. jaanuaril. Professionaalse konservaatori Maria Väinsare juhendamisel töötasid Narva purustatud kirikute esemete kallal Eesti Kunstiakadeemia tudengid.

"Praeguseks teame, et tegu on Jaani kiriku (endine toomkirik) kolmemeetriste maaliraamide ja Issanda Muutmise peakiriku (endine Johannese ja Jaani kirik) altariseina fragmentidega. Veel aasta tagasi arvati, et need kunstiteosed hävisid teise maailmasõja ajal," rääkis muuseumi ekspositsioonijuht ja projekti kuraator Anne Raud.

Lisaks esemete konserveerimisele viidi läbi ka uuringuid.

"Tänu XRF analüsaatorile õnnestus meil uurida polükroomiat, kullatist ja hõbetist raamide ornamentidel. Saime teada, et tegu pole imitatsiooniga, vaid tõelise kullatise ja hõbetisega. See kinnitab, et uurijate kätte sattunud esemetel oli linlaste, tellija ja kiriku jaoks oluline tähendus. Altari ja maalide tellijad ei koonerdanud ning kutsusid kohale häid meistreid ja valisid kalleid materjale," selgitas Raud.

Tänu projektile õnnestus tuvastada ka meistrite nimed, kes monumentaalsed kunstiteosed valmistasid. "Loomulikult ei olnud see saladus. Info autorite kohta oli arhiividest leitav, kuid me ei osanud oodata, et need teosed on tänase päevani Narvas säilinud," võttis Anne Raud avastused kokku.

Kaks objekti, millega uurijad töötasid, on valmistanud puunikerdajad Anthony Eckmeyer umbes 1687. aastal ja Quirinus Rabe umbes 1737. aastal.

Tänaseni oli Narvas ainus hästi säilinud barokiajastu puunikerdajate suurteos Elert Thiele krutsifiks, mis pärineb umbes 1660. aastast. Seda on võimalik näha Narva Issanda Ülestõusmise peakirikus. 

Peatselt avaldatakse projekti "Narva puitbarokk" uurimistöö tulemused, mille alusel valmib 17.–18. sajandi Narva kunsti käsitlev artikkel.