Kui Narva vanalinnast pole peaaegu midagi alles jäänud, siis Narva puitbarokist veelgi vähem. Linnalegendi järgi tõi vanalinna varemetest leitud puitkaunistused 1951. aastal muuseumisse valvas linnakodanik. 72 aastat vaka all hoitud interjööri detailid võeti alles praegu välja ja nüüd püütakse aru saada, millega on tegemist.

"Arvame, et see kõik võiks pärineda Narva Jaani kirikust. Ja näiteks me teame, et üks osa on siin maaliraamist, aga teiste osade puhul me veel ei ole välja selgitanud, mis need võiksid olla," selgitas Narva muuseumi ekspositsioonijuht Anne Raud.

Jaani kiriku sisekujunduse tükid tuleb kõigepealt üle lugeda, dokumenteerida, kaardistada kahjustused ja vajadusel konserveerida.

"Meil on siin tõesti detaile, millel on värv lahti ja krundikiht lahti ehk siis võib öelda, et nad on tõesti sellises avariilises seisukorras. Aga samas on ka tõesti detaile, mille seisund on nii, et võiks kohe praegu näitusele panna. Nagu teate, siis vana Narva on hävinud, aga siiski on mingi selline osa säilinud, mis siis teeb sellest tõelise harulduse," rääkis restauraator Jüri-Martin Lepp.

"See on midagi väga erilist, väga haruldast, midagi, mida meil mujal ei olegi ja me väga tahaksime teada sellest rohkem ja väga tahaksime ka tulevikus seda näidata rohkem kõikidele," ütles Raud.

Publik lubatakse Narva puitbarokki uudistama ja restaureerijate tööd jälgima 4. ja 5. oktoobril.