Eesti Ekspressi andmetel müüdi Eestis 2021. aastal sama palju batuute kui Lätis ja Leedus kokku. Eestlaste batuudilembust panid tähele ka kunstnikud Joosep Kivimäe ja Mathias Väärsi.

"Ma sõidan palju rattaga, siis mingil hetkel nendes suburb'ides (ingl k - äärelinnad) panin tähele, kui palju neid batuute tekkinud on igale poole. See tähelepanek oligi, et need batuudid on skulpturaalsed objektid nendes hoovides, väga harva näeb üldse kedagi seal hüppamas," rääkis Väärsi.

"Mõnda aeda vaadates see batuut võtabki suurema osa sellest ära. See pindala on päris üüratu vahepeal," ütles Kivimäe.

Näituse kuraator Laura Linsi ütles, et kui tavaliselt muudavad kujundid nagu batuut, hekk ja muru teda arhitektina pigem küüniliseks, siis kunstnikud on teemale lähenenud ootamatult positiivse nurga alt.

"Kui näiteks äärelinnastumine paneb mind mõtlema isoleeritusele ja ei ole huvitatud justkui sellest, mida naabrid teevad, siis Joosep ja Mathias on siira huviga vaadanud batuuti võimalusena midagi koos teha. Niisiis on näha, kuidas batuuti kasutatakse kultuuriliseks tegevuseks, tullakse kokku ja hüpitatakse inimesi kollektiivselt," rääkis ta.

"Minu jaoks joonistub siit välja mingi selline potentsiaal, ühiskonna potentsiaal olla kogukondlikum," ütles Kivimäe.

Väikeses saalis on maalikunstnik Priit Pajose austus- ja tänuavaldus vineerile kui tema lemmikmaterjalile ning monumentaalgaleriis on väljas 50 teost Tartu kunstioksjonilt. Kolm näitust on Kunstimajas aprilli alguseni.