Galerii: Ivar Veermäe isikunäituse avamine Draakon galeriis
Kolmapäeval, 20. märtsil avas Ivar Veermäe Draakon galeriis näituse "Veidi vähem sinisem taevas, veidi punasemad päikeseloojangud".
Aastal 1992 toimunud Pinatubo vulkaanipurse Filippiinidel vähendas umbes üheks aastaks maailma keskmist temperatuuri 0,4 kraadi võrra. See toimus stratosfääri paiskunud väävliosakeste tõttu, mis peegeldasid 10 protsenti päikesekiirgusest avakosmosesse tagasi.
Veermäe selgitas, et näitus lähtub geotehnilisest (geoengineering) ideest, et teoreetiliselt peaks olema võimalik imiteerida vulkaanide tegevust ja seeläbi vähendada kliima soojenemist.
"Üks enim teaduslikult uuritud protsesse kirjeldab suurtes kogustes aerosoolide pihustamist stratosfääri, kus need päikese kiirgust hajutaks ja seeläbi maapinnale saabuvat energiahulka vähendaks. Tegemist oleks teadliku sekkumisega globaalsesse kliimasüsteemi, seda peaks jätkama umbes paarsada aastat ja selle täiemahulist vormi ei saaks ilma katastroofiliste tagajärgedeta katkestada," sõnas ta.
Näitusel proovib Veermäe mõelda sellise protsessi ulatusele ja bioloogiliste ning geoloogiliste suhete keerukusele.
"Fotoprindid päikese lähivaadetest saavad katseterritooriumiks mikroskoopilise elu poolt loodud muudatuste uurimisele selle pinnal. Metabolistlikud muundumised toimuvad läbi inimsülje mikroorganismide, mis on viidud kontakti energiaallika ja pildi pinnaga. Elu piltidel muudab vaadeldavat kogu näituse jooksul ning jätkub ka pärast seda. Samu protsesse olen lähemalt uurinud elektronmikroskoobiga, mis toob veelgi enam nähtavale toimuva morfoloogilise komplekssuse," lausus ta.
Näituse abstraktsem osa on kombineeritud videotööga, milles on materjal Effelsbergi raadioteleskoobist seotud kunstniku vestlusega mitmete geotehnika ekspertidega.
"Maailma ühe suurima liikuva teleskoobi konstruktsioon on massiivne ja mehhaaniliselt suhteliselt lihtne. See on kasutusel selleks, et uurida maast vägagi kaugeid territooriume, tähtede tekkimist ja mateeria kadumist mustadesse aukudesse. Samuti ka lähigalaktikatest tulevate raadiolainete tuvastamiseks. Olen objekti valinud selleks, et mõelda, mida on võimalik nähtavuse läbi tajuda ja aru saada: kuidas visuaalne lihtsus ei suuda edastada suhetekogumite keerulisust? Või kuidas mõelda mõeldamatutele skaaladele – liiga suurele ja liiga väikesele?"
Näitus jääb Draakon galeriis avatuks 13. aprillini.
Toimetaja: Karmen Rebane