Teatri- ja muusikamuuseum loeb oma alguseks päeva, mil registreeriti helilooja Peeter Süda mälestuse jäädvustamise ühing, mis hakkas korrastama ja koguma 1920. aastal lahkunud helilooja pärandit. 800 ruutmeetril paiknev ajutine väljapanek on kujundatud teemaruumide kaupa, kus läbipaistvates aardelaegastes näeb põneva looga esemeid.

"Me mõtlesime, et ei taha teha klassikalist retrospektiivi, mis on saja aasta jooksul toimunud, vaid otsustasime, et võtame keskseks muuseumikogud ehk museaalid ja paneme nemad rääkima. Paneme nad rääkima teistmoodi, paneme nad rääkima lugu," selgitas näituse kuraator Ann Aaresild "Aktuaalses kaameras".

Publikule on avatud ka mitmed uued ruumid, mis siiani olid hoidlad või tööruumid. "Näiteks Assauwe torn, mis oli käsikirjahoidla, kuhu ei olnud aastakümneid ligipääsu, aga mis oli tegelikult muuseumi esimene ruum," märkis kuraator Annely Kaldoja.

Kuraator Veronika Portsmuth lisas, et muusikavaldkonnas näeb põnevaid väljapanekuid just instrumentide näol. "Meil on innovatsioon ja leiutised, mis näitavad pillimeistrite väga kreatiivset meelt," kiitis ta.

Samuti on väljas mitmed olulised käsikirjad, näiteks Tobiase avamäng ja Kreegi reekviem, ning avatud on Veljo Tormisele pühendatud tuba, mille fookuses on "Raua needmine".

Ka teatri poolelt on toodud välja esemeid, mis on seotud nii suurte teatritegijate, legendaarsete lavastuste kui ka teatrimajade köögipoolega. "Näiteks Karl Menning, kes on meie teatri alusepanija, tema kübar on meil, Paul Pinna medal, mille kinkis Prantsuse president aastal 1919, meil on Von Krahli teatri maja makett vanalinnast ja lugusid lapsepõlvest: näiteks Jüri Krjukovi kiri näärivanale, mis on armas ja liigutav," tõi Kaldoja välja.

Ajutine näitus annab esimest aimu muuseumi uuest ruumiplaanist, mis suvel ka muuseumi siseõuele laieneb. Väljapanekuga kaasneb mitmekülgne haridus- ja publikuprogramm.