Rahvatantsujuht Sille Kapper-Tiisler selgitas, et tänavu 55. sünnipäeva tähistanud Leigarid on kollektiiv, mille keskne tegevus on küll rahva- ja pärimustants, aga kuhu mahub muudki. "Ühtlasi ka laulame, mängime pilli, kanname rahvarõivaid, teeme neid ise. Selline kogukond," loetles ta.

Leigarid said alguse soovist välisturistidele eesti tantsu, laulu ja pillimuusikat tutvustada. Idee autor oli Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis töötanud Fred Raudberg, kel sündis idee turistide seas populaarses Eesti Vabaõhumuuseumis eesti pärimuskultuuri tutvustada.

"Leigarite esimene kunstiline juht Kristjan Torop pidi hakkama õppima ja mõtlema, missugune see tants peaks olema, mis sobituks sinna vabaõhumuuseumi hoonete vahele, sest aasta oli 1969 ja rahvatantsuharrastuses olid ainuvaldavad autoritants ja lavatants, ehedast pärimusest ei teatud sel ajal kuigi palju," selgitas Kapper-Tiisler.

Tänasel päeval kuulub Leigarite nimistusse ligi 200 inimest. Kapper-Tiisler märkis, et vastu võetakse kõik, kes soovi avaldavad. "Seda näitab elu, kellele see leigariks olemine sobib. Meil on vastastikkune katseaeg. Kui inimene ütleb, et rütmitunnet ja koordinatsiooni üldse ei ole, siis me ikka võtame, sest kõik on arendatav," usub tantsujuht.

2025. aasta tantsupeoks valmistumine on Kapper-Tiisleri sõnul täies hoos. "Juhendajate esimesed seminarid toimusid märtsikuus ära. Kõik tantsupeole pürgijad on sisenenud õppimise etappi ehk siis juhendajad on saanud esimese osa materjali kätte ja vaikselt hakkavad seda rühmadele vahendama. Tantsijad teavad juba, mis tantsud tulevad, nad on saanud videoid vaadata, nad on spetsiaalselt neid samme harjutanud, aga vundament on muidugi varem laotud," tõstis ta toimuvalt katteloori.