Nädala parimad lood | Valge Tüdruk, Haldi & ans Flamingo, Loreen jt
Ei oleks uskundi, et nädala parimate lugude hulka võib jõuda ka midagi sellist, mis on otsapidi Eurovisiooniga seotud, täpsemalt siis Loreeni värske singel "Forever", millele ma olen üritanud vastu hakata, aga mis mõjub ja toimib sellele vaatamata. Aga on ka muud, nii suvist kergust kui ka kargemat kraami.
Sarnaselt Florian Wahlile, kelle iga plaadi puhul kujutan ette, kuidas reageeriks keskmine Vikerraadio kuulaja, kui keset päeva ootamatult mõni tema lugu eetris kõlaks, on ka Valge Tüdruk meisterprovokaator. Kuigi provokatsioon on tema loomingu võti ja kohati ilmselt ka eesmärk omaette, siis on sel varjus tegelikult alati ka läbitunnetatud loominguline mina. Näiteks "La Kumu", mis on ka minu lemmiklugu värskelt albumilt, võiks vabalt mõnes nooblis Tallinna restoranis õhtusöögi taustaks mängida, vaatamata sellele, et palutakse lakkuda... noh, kuulake ise, mida lakkuma peab. Võin reeta, et Kumu kunstimuuseumist seal juttu pole.
Haldi & ans Flamingo "Meile kahele"
Kui lugu esimest korda kuulasin, oli kergelt sobune pärastlõuna. Soe funk-tuuleiil, mis mulle neli minutit paitavalt kõrva puhus, mõjus küünikule, kes oli kaotanud igasuguse lootuse, et suvi kunagi üldse tulla võiks, kui farss, mida oli raske seda vastu võtta ja uskuda. Aga kui nüüd päriselt päike välja tuli ja "Meile kahele" mängis terrassil peesitamise taustaks, siis asetus kõik omale kohale. Siin on Eesti kuldaja estraadi vaimu, aga see pole mitte tühine koopia, mille sarnast on Eestis viimastel aastatel väsimatult tehtud. Mulle pigem tundub, et Haldi mitte ei mängi funk'i, see pole teesklus, vaid ta elab ja hingabki seda. Oleks tore mõelda, et "Meile kahele" on seeme, millest võiks võrsuda päriselt hea ja huvitav kodumaine uuekooli estraad.
DJ Lag & Jazz Alonso "Oke Oke"
Veider isegi mõelda, et veel mõni aasta tagasi esines DJ Lag Tallinna salaklubis mõnekümnele inimesele, nüüd on temast aga üsna märkamatult saanud superstaar. Muidugi, ta oli juba varem gqom'i tipptegija ja pioneer, kuid nüüd sihib ta täiesti uusi turge. Kui eelmine singel "Hade Boss" seisis kuskil gqom'i ja amapiano vahepeal, siis uus lugu "Oke Oke" lahustab Lõuna-Aafrika tantsumuusika sügavad bassid tumedasse elektropoppi. Gqom'i tulevik pole vist kunagi nii helge tundunud, puritaanid krimpsutavad ilmselt nina, et mis saab nüüd žanri juurtest, aga mina julgen küll uskuda, et DJ Lag teab hästi, kuhu suunas liikuma peaks.
Olen produtsent Iglooghosti muusikalist teekonda juba aastaid jälginud ning kuigi ta meeldis mulle juba ajal, mil ta oli Flying Lotuse hullpöörase plaadifirma Brainfeeder kaitsva tiiva all, siis tundub, et tõelise vabaduse (loe: piiritu sõgeduse) saavutas ta nüüd Warpi sõsarleibeli LuckyMe all. Tema muusika areneb otsekui seeneniidistik või võrgustik, kunagi ei teki loogilisi ja ühtlaseid mustreid, vaid tema maailmas on täiesti okei jõuda instrumentaalsest hip-hop'ist paari sammuga dubstep'i ja trance'ini ning sealt sama ootamatult gabber'ini. Aga seejuures ei ole ta kunagi arutult ja põhjendamatult eksperimentaalne ega kaldu mürasse, vaid piiri- ja žanriülesus pigem täpne koreograafia, miski pole kunagi juhuslik.
Oot, on siin üldse nüüd midagi uut? 2020. aastal oli Childish Gambino album "3.15.20" mul püsikuulamises, nüüd tuleb aga välja, et see oli tal suuresti produtseerimata, plaat kisti ootamatult voogedastusplatvormidest maha ja pandi mõni päev hiljem uuesti üles nimega "Atavista". See mõnusalt totakas gruuv, mille peal plaadi parim lugu "Algorhythm" toona sõitis, on täpselt samamoodi alles, mõned bassid on kuidagi taltsamaks keeratud, aga midagi kehvemaks pole muutunud. Eriti paremaks ka samas mitte, aga seal polnud headusest varemgi puudu. Usun, et koroona tippajal jäi plaat lihtsalt tähelepanuta, enamik inimesed ei pannud seda tähelegi ja Donald Glover kasutas lihtsalt juhust ja pani selle suvel ilmuva n-ö päris uue albumi reklaamikampaaniana uuesti üles. Kaval trikk ja hea meelega kuulan seda plaati nüüd veel korra, kaks, viis või kümme, isegi juhul, kui midagi eriti muudetud pole.
Just jõudsin ära harjuda mõttega, et trance on jäädavalt rõvetantsumuusika mädasoost välja roninud, aga siis paneb kahekordne Eurovisiooni lauluvõistluse võitja Loreen sündid huugama ja vajutab retropedaali niiviisi põhja, et hakkan selle tõdemuses juba jälle kahtlema. Reivinostalgias pole muidugi midagi uut, aga äkki on nüüd ikkagi seda post-hüperpop trance-romantikat liiga palju ekspluateeritud? Teisalt olen praegu seda teksti kirjutades "Foreverit" juba viis korda kuulanud ja miski selle higist nõrguva maksimalistliku tantsuplahvatuse juures on siiski ka täiesti vastupandamatu. See on ju põhimõtteliselt trance-ballad! Ohjah, ma ei teagi, mida mõelda ja arvata. Hakkan vist lolliks minema.
Aastaid tagasi olin valmis kõik muu pooleli jätma, kui Kings of Leon avaldas vaid mõne uue piuksu. Iga lugu tuli ribadeks kuulata, ja tõepoolest saigi kuulatud, isegi nii palju, et veel mõni aasta tagasi tekitas nende kuulmine külmajudinaid. Uue plaadiga "Can We Please Have Fun" suudavad nad aga – vähemalt minu näitel – ka vanad ning lootusetult tüdinud fännid oma muusika juurde tagasi tuua. Õnneks on nad unustanud tüütu popiliku faasi oma loomingus ja läinud korraga nii edasi kui ka tagasi. Värske lugu "Seen" haarab üht-teist nende algusaegase viskivines päikelisest lõunaosariikide indie'st, aga sinna peale on aastatega kuhjunud õhulist post-rock'i ja kõige laiemas mõttes maitsekust. Märk sellest, et bänd on suureks kasvanud? Vist küll.
Speed Dealer Moms "Birth Control Pill"
Jõudsingi vahepeal juba unustada, et John Frusciante on muidugi tore kitarrist ja mis oleks Red Hot Chili Peppers üldse ilma temata, aga isegi huvitavamad on tema jungle'i-eksperimendid. Pidin endale aastaid tagasi kuklas uue riiuli ehitama, et see kuidagi pähe ära mahuks, kuidas üks päev mängib ta "Californicationit" ja järgmine hetk paneb ritta täiesti hullumeelseid trummimustreid, mille peale igal normaalsel inimesel jalad tantsides sõlme lähevad. Tema projekti Speed Dealer Moms kaks uut lugu ajavad aga isegi aju krussi, sest need kaleidoskoopsed reivi-piksenooled ei allu hetkekski kontrollile. Aga teeb tuju heaks, sest mida muud sa heast jungle'ist oskaksidki tahta?
Kuula kõiki lugusid:
