Nädala parimad lood | Nublu, Yasmyn, Kiwanoid, Siim Pojeng jt
Eesti muusikas toimus möödunud nädalal korralik tulevärk: Yasmyn andis välja esimese eestikeelse loo, Nublu avaldas singli, mis defineerib ilmselt kogu suve ning saime juurde ühe uue artisti Siim Pojeng, kellest kuuleme lähiajal tõenäoliselt veel palju.
Yves "Loop (feat. Lil Cherry)"
Eelmisel nädalal just puhisesin, kui harva ma satun väärt k-pop'i otsa ja siis komistasin otsekui taevase kingitusena mõni päev hiljem uue artisti Yves debüüt-EP otsa. Neljaloolise lühialbumi tipphetk on kahtlemata "Loop", mis on peaaegu ideaalne poplugu, kus on täpselt paras kogus siirupisi popvokaale, häbitult cool'i RnB-d ning selle kõige vundamendiks on laotud veel õhuline päikese-UKG. Kui muud lood maailmast kaoksid ja peaksin kogu suve veetma ainult koos Sabrina Carpenteri "Espresso" ja Yvesi "Loopiga", oleks kõik kõige paremas korras.
David Guetta, MORTEN & Prophecy "Kill The Vibe"
Nädala üllatus. Või nädala segadus? Ma ei tea, igatahes mulle vist päriselt meeldib David Guetta uus lugu. Ega siin pole muidugi midagi eriti põnevat, lihtne ja tõhus techno-nätakas, aga Guetta viimaste aastate täiesti talumatute EDM-uusversioonide valguses, mis peaksid seadusega keelatud olema, mõjub "Kill The Vibe" kui revolutsioon. Jääb üle vaid loota, et ta ei hakka nüüd enam sinna rõvesohu tagasi ronima ja teebki edaspidi sellist asja, maailm oleks kahtlemata kohe palju ilusam.
Nüüd viktoriin. Kui te seda artiklit loete, siis te ei saa viktoriinis osaleda, aga leidke mõni sõber või tuttav, kelle peal seda katset teha. Hüüdke talle suure vaimustusega "Kuule, The xx andis uue loo välja!" ja enne, seda kui ta jõuab minna sotsiaalmeediast sellele kinnitust saama, pange peale Eesti duo Midnight May värske albumi "Erase" avalugu. Kui esimene sõber õnge läheb ja uskuma jääb, siis proovige veel mõne inimese peal. Ma arvan, et kõik jäävad uskuma, sest midagi nii heas mõttes xxilikku pole ma vist kunagi varem kuulnud.
Disclosure "She's Gone, Dance On"
Ma nüüd kirjeldan hästi lihtsalt, mida see lugu endast kujutab. Suvi suvi suvi suvi suvi suvi suvi suvi suvi suvi suvi suvi suvi suvi suvi. Ma võiksin jätkata, aga ilmselt jõudis juba kohale. Selline päikseline ja õhku täis puhutud diskolik house on muidugi alati hõre konstruktsioon, mis paistab läbi nagu akna ette pandud putukavõrk, aga pärast kümnendat Aperol Spritzi oled ikkagi valmis selle loo seljas muretult hommikusse lendama. Me oleme seda juba varem tuhat korda kuulnud, aga olen valmis musttuhat korda uuesti kuulama.
Nublu "Push It (feat. Maria Kallastu)"
Pange vaim valmis, sellest loost te tänavu suvel ei pääse! Või siis tegelikult piisab ka ainult ühest kuulamisest (või isegi kuulmisest!), et see pööraselt nakkav refrään "Mina usun loojat" teile pähe päevadeks kumisema jääks. Aga oma kolmanda silmaga tulevikku vaadates aiman, et kui augustis seda lugu umbes miljonindat korda kuulen, siis leian sealt ikka mingi nurga, kust huviga kinni haarata. Sest siin saab kokku Sammy Virji uuekooli garage, Timbalandi geniaalne tobe-RnB, Sõnajalgade pühalikkus ja veel umbes miljon vihjet, mida rõõmuga avastama hakkan.
Kujutage nüüd korra ette, et võtate muusikalise blenderi ja viskate sinna Bibio, Ariel Pinki, Mac DeMarco ja Mart Avi. Mis sellest kõigest välja tuleb? Kõlab nagu lootusetu soust, aga tegelikult sulab kokku hoopis meeldivalt lollakas hipsterpopp, mis ei võta end hetkeski liiga tõsiselt, aga ei hakka samas ka arutult kildu rebima. On igati mõistetav, miks Siim Pojeng Karameeliga koostööd teeb, nende muusikaline väli on küllalt sarnane, ent kui Karameeli pseudo-ameerikalik nostalgiapopp on kaetud ka tugeva estraadiglasuuriga, siis "Pojengism" on puhas globaalne veidrus. Kogu maailma hipsterid, ühinege!
Olen juba aastaid Yasmyni karjääril huviga silma peal hoidnud, aga viimastel aastatel on tundunud, et ta käib justkui ringiratast, tuleb samade lahenduste juurde tagasi ega leia seda head pinnast, kust oma loomingust järgmine samm teha. Tema esimene eestikeelne soolosingel "Vaata mind" aga näitab, et lahendust oli arvatust lihtsam: inglise keeles on Yasmyn kõlanud ajuti liiga turvaliselt, eesti keeles on ta aga veel flirtivam, sensuaalsem, peenem, sügavam.
Nõrganärvilistele, õigemini küll nõrkade kõrvadega kuulajatele on mul raske Kiwanoidi värskel mürakaost nimega "Vanatühi" soovitada, aga väikeste dooside kaupa peaks igaüks tegelikult sealt siiski midagi leidma. Kasvõi lugu "'a'ohe mea iki", mis kõlab kui Burial, kes on oma romantiseeritud reivinostalgiast sattunud hoopis keset sähvivat äiksetormi. Rütmid on lõhutud miljoniks killuks, kuid ruum seal ümber on oma kõheduses ikkagi kuidagi ahvatlevalt kutsuv.
Kuula kõiki lugusid:
