Nädala parimad lood | Nelly Furtado, Ouu, NewJeans, Fredi jt
Väljas on keskmise eestlase jaoks täiesti talumatu kuumus, tuleb juba suveviha ja talveigatsus kuskil südamepõhjas esile, aga suruge seda vägisi alla. Ja kui muudmoodi ei oska, siis need 40 lugu peaksid andma paar näpunäidet, kuidas seda teha.
Nelly Furtado "Love Bites (feat Tove Lo & SG Lewis)"
Mulle on juba pikemat aega tundunud, et Nelly Furtado ja Timbalandi koostöös 20 aastat tagasi valminud muusika – eriti aga just album "Loose" – on endiselt (või äkki uuesti?) piisavalt aktuaalne, et võiks vabalt ka praegu edetabelitesse murda. Nelly Furtado aga ongi õnneks tagasi ning mingit revolutsiooni ta tegema ei hakka, tema ekstaatiline tantsupopp võrsub nullindate nostalgiast. Olgem ausad, ega me teistsugust Nelly Furtadot ei tahagi.
An-Marlen & Boipepperoni "Su juurde"
Täpselt selleks ajaks, kui väljas ilmad mõnusalt soojaks läksid, andsid ka An-Marlen ja Boipepperoni välja albumijagu kuuma. "Emotsionaalne elektronmuusika" kinnitab minu arusaama, et suvepäevadega ei kaasas mitte ainult pehme päikesegruuv, vaid ka kleepuv klubinätakas sobib imehästi rannas peesitamiseks. Kui erinev siis ikka Pärnu rand näiteks ääreni täis HALL-ist on? Oot, aga muusika kohta ma vist ei öelnudki midagi... Vahet pole, andke kuuma, võtke kuuma, suvi on kohal.
Fredi "If U Want Me (Just Say U Want Me) (feat. Hyrr IV)"
Rõõm näha, et aastaid Robini rolli täitnud Fredi tõmbab nüüd lõpuks ka Batmani kostüümi selga. Eriti rõõmustab see, et tema värske troopilistel rütmidel purjetav singel "If U Want Me" ei järgi trende ega anna tegelikult ka ühtki vastust, kuhu suunas ta nüüd edasi liikuma hakkab. Äkki teebki samba-albumi? Samas ei tasu nende küsimuste pärast liialt muretseda, sest muret-murelikkust ei paista siit loost küll grammigi. Hyrr ja Fredi tunnetavad täpselt ära piiri, kus samba-juubeldamine maitsetuks muutuks, ning jäävad targu sellest piirist ühe millimeetri kaugusele.
Need inimesed, kellele meeldib kuulata luuletusi, mille taustaks käib muusika, khm, pean silmas, et need, kes tahavad kangesti laulusõnu kuulata, lähevad Ouu värske albumi "Värvides" avaloo peale ilmselt lootusetult närvi. Mul läheb samas suu kõrvuni, kui keegi laulab eesti keeles eesti keeles laulmata, sõnad sulavad kokku mõnusaks sulavahaks, mis tasapisi kuskile ajukäärude vahele voolab ja täidab keha rõõmuga. Ja mitu sekundit peaks seda lugu pimesi kuulama, et saada aru, kellega tegu on? Ma pakun, et ühest sekundist piisaks. Ja see on kompliment.
Kui kellelgi on siiber praegusest kuumalainest, siis kuulake peosarja Shelter koostatud kogumikalbumit "Mizgin", mille peale hakkab "Evil Deadi" laadset põrgutossu põrandapragudest immitsema, pealuu kujulsed sütikmustad pilved ronivad päikese ette ja... Ootamatult lööb kogu maailm uuesti särama ja valgus võidab pimeduse, kui Prantsuse hullpöörane produtsent Emma DJ otsustab sämplida heast peast keset pimedust Alice Deejay eurodance'i superhitti "Better Off Alone". Täiesti ogar, aga aasta veidraima suvehiti vimpli võib peaaegu juba välja anda.
Olen ka varem NewJeansist kirjutanud, aga lihtsalt selguse mõttes: ma proovin iga nädal süstemaatiliselt uusi k-popi asju kuulata, aga pärast üht lugu on enamasti tunne, nagu oleksin kaks pakki kummikomme ära söönud. Õnneks NewJeans pole mul kunagi südant läikima pannud, väga vaba käega sulatavad nad kokku žanre kõige tigedamaks klubipaugutamisest süntpopini. Värske singel "How Sweet" esindab just seda teist poolt, siin võib kuskil kaugel aimata isegi 80ndaid, aga kõik liikmed sündisid sel sajandil, siis on nende arusaam selle ajast meeldivad tinglik ja suhkruvatine. Aga ikkagi selline suhkruvatt, mida süües ei hakka paha!
Kuula kõiki lugusid:
